korrasolekut, töödates tuleb valida ohtu langetamis suund. Jälgida et liiga lähedale ei satuks inimesi vähemalt 75 meetri raadiusesse. Vähemalt kaks 5kilost tulekustutit peab olema masina peal. Õli vahetust tehes peab olema käepärast nõu kuhu vana õli panna ja saepuru juhul kui tekib õli reostus. Prahi peab panema prügikotti, mitte metsa alla. Keevitades tuleb hoolikalt valida aega ja kohta suvel tuleohtlikul ajal on keelatud metsas keevitamine. Masin peab olema tuleohtlikust prahist ja õlist puhas, et ära hoida tulekahju. Raieliigid Kirjeldada järgmisi raieliike kirjalikult. 1. Lageraie on üks uuendusraie meetod, millega raiutakse puistu ühe aasta jooksul alates raie algusest, raie tegemisel säilitatakse seemne- ja elustikupuud, edasiseks järelkasvuks. 2. Harvendusraie on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. 3
süttimist. (4) Tuletöö kohas välditakse sädemete või muude kuumade detailiosade sattumist lähedal olevasse ruumi, allpool asuvale korrusele või muusse kohta, kus võib tekkida tulekahju oht. (5) Tuletöö tegemisel tule- ja plahvatusohtlikus kohas: 1) puhastatakse ruum või ala ja seal paiknevad seadmed põlevmaterjalist ning süttivast tolmust; 2) eemaldatakse põlevvedeliku või tuleohtliku gaasi aur; 3) tuleohtlikust vedelikust või gaasist tuleneva ohu korral kontrollitakse gaasi sisaldust õhus määramaks tule- ja plahvatusohtlikku keskkonda. (6) Kui tuletöö tegemisel töödeldakse mahutit, milles on hoitud põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi, puhastatakse mahuti enne töötlemist süttimisvõimelistest põlevmaterjali jääkidest. (7) Kui töödeldav tarind või detail on kaetud süttimisohtliku kattega, eemaldatakse süttimisohtlik kate enne tuletöö tegemist.
30% metsapõlengustest. Ka tulega mängimine on umbes 10% tulekahjude põhjuseks. Paljude tulekahjude tekkepõhjused jäävad aga ka teadmata. Metsatulekahjud kuude lõikes Metsatulekahjusid enamasti ei ole novembrist veebruarini, märtsis algavad juba kulupõletamised. Kõige tuleohtlikumad kuud on aprill ja mai, vähemalt kolmandik tulekahjudest langeb sellele perioodile. Ilmad on siis soojad, värske rohi pole veel täiesti tuleohtlikust kulust läbi kasvanud ja inimesed hakkavad enam looduses käima. Mai lõpust juunini kulupõlengute osa väheneb. Juuli lõpust augustis hakkavad metsatulekahjud taas sagenema. Tule süütajaks on nüüd peamiselt marjulised ja seenelised. Nüüd ei ole enam kulupõlenguid, kuid sügisesed põlengud võivad minna üle ladvatuleks ja suur on maatule tekkimise oht. Tuleoht hakkab vähenema septembris. Metstulekahjud nädalapäevade lõikes
sadestub tolm masina õlistele osadele. aunatamisel masina summutist võib sattuda säde turbasse; väljaku pinnale võib sattuda kive ja metalli tükke - löökidest tööorganitega eralduvad sädemed süütavad freesitud kihi (pööramisel - kasutada plastlusikatega pöörelit Päikese mõjul on freesturbatemperatuur 15-17o kõrgem õhu temperatuurist ja võib tõusta 45o -ni. Tuleohtlikkuse aste oleneb ilmastikust ja turba kaldumisest isesüttimisele. Freesväljade tuleohtlikust on võimalik hinnata psühromeetriliste (märja ja kuiva) termomeetrite näitude vahe, mis iseloomustab õhu niiskust ja seega kui see on madal siis aurumine on suur ja tuule kiiruse alusel. On toodud 4 klassi, kus iga puhul on piiratud teatavad tegevused. Tegevused erinevate tuleohtlikkuse klassi korral I - sisepõlemismootorite töö katkestada, kõrgendatud valmidus kustutamiseks II - katkestada pööramine ja
annaabi.ee 
