madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades (tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas). Difusioon on pöördumatu protsess ja on üks süsteemi energia dispersiooni allikatest.Molekulide suurema kiiruse korral on difusioon kiirem. 7. Milles seisneb soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus seisneb soojusülekande liigist, kus soojus levib mööda ainet molekulide omavaheliste põrgete tulemuseda. 8. Milline on soojuse levimise suund? Soojuse levikul on kindel suund. Iseeneslikult kandub soojus alati nendest piirkondadest, kus temperatuur on kõrgem, nendesse, kus temperatuur on madalam. 9. Milles seisneb sisehõõre? Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. 10. Kuidas muutub temperatuuri tõusul gaaside sisehõõre? Sisehõõre on gaasides seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur. 11
4) taaselustatakse omavalitused 5) rahvuslikele vähemustele tagatakse rahvuskultuurilised autonoomia õigused 6) tuleb väljatöötada seaduseelnõud demokraatilistel alustel (Ajutine Valitsus) 10. okt 1919 võeti AK poolt vastu maaseadus 15. juuni 1920 võeti AK poolt vastu EV põhiseadus 1935 a asendati Vene kriminaalkoodeksid Eesti oma seadustega 1934a II EV põhiseadus (vaikiv ajastu, ei viidud läbi) 1938 III EV põhiseadus Nõukogude okupatsioonide tulemuseda kehtestati Eesti alal NSVLiidu koodeksid, mis hiljem asendati eelmistest eeskuju võttes Eesti NSV koodeksitega 28juuni 1992 a võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus, millest lähtudes algas uute oma riigi seaduste väljatöötamine. ÕIGUSE JAGUNEMINE. 2 haru: 1) eraõigus-reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) avalik õigus- reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik, samtui suhet erinevate avaliku võimu kanjdate vahel
lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada läheb kogu info kaotsi. Muutmälu meediavormingutena on näiteks arvutis muutmälu plokid. Printerid Printer on seade mis on mõeldud dok arvutist väljade trükkimiseks. Arbutist tulevate signaalide tulemuseda jäädvustab printer paberile pildi, mis lähemal uurimisel osutab punktikestest koosnevaks. Kvaliteeti muudetakse DPI'ga ( punk tolli kohta Dots per inch )lahutusvõime (resolution) mõõtühik : DPI. 600dpi tähendab et (2.5 cm ) 600 täppi. Arvuti UNIVAC kasutati neil UNIPRINTEREID. Igasugune printer koosneb 3 asjast : paber või muu andmekandja , trükimehanism, juhtseade . kontroller, mis juhib trükimehhanismi. Tööpõhimõtted : 1. löökprinterid 2. löögitaprinterid
See RNA-polümeraaside omadus tingib RNA-genoomiga viiruste suure geneetilise muutlikkuse. 1. Kirjeldage viiruste tekkimise hüpoteese. I hüpoteesi kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Taandarengu hüpotees seletab viiruste teket kaheetapilisena. Esimesel etapil tekkisid organellide taolised rakusisesed moodustised, mis seejärel muutusid rakusisesteks plasmiidideks. Teisel etapil aga moodustusid mutatsioonide tulemuseda viiruse kapsiidivalkude geenid. Uus omadus liikuda rakust raku võimaldas sellistel parasiitidel populatsioonis kiiresti levida ja evolutsioneeruda. II hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremeesraku RNA-st või DNA-st. Selle järgi omandasid plasmiiditaolised rakusisesed replitseeruvad DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. III hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest iseplajunevatest RNA molekulidest
langobardid. Nad hakkasid elama läro territooriumi aladel. 375 sai alguse germaanlaste massiline elama asumine läro riiki. Seda a. peetakse suurte rahvasterändamise alguseks. Põhjused: 1. rahvaarvu kasv, alad ei toitnud rahvast ära 2. kliima jahenemine ajend: hunnide jõudmine Europ. siseaasiast pärit karjakasvatajad. Paremate karjamaade otsimine läänes 375 ründasid idagoote, nad läksid läänegootide aladele jne Selle tulemuseda tekkisid kuningriigid, mis ei olnud aga püsivad. Toimus veel eri hõimude ja kult. kokkusulamine, selle mõjul tekkeisid uued rahvad, keeles ja hiljem ka uued riigid. Lõeurp., Vahemere ümber, kus oli tugev ro kult. ja lad.k mõju, tekkisid romaani keeled: itaalia, hispaania, prantsuse, protugali. Põeurp. Ja Briti saartel olid germ. Tähtsamad, seal tekkisid germaani keeled: saksa, inglise, norra, rootsi ja taani
annaabi.ee 
