MEMO Teema Seminar-praktikum Kuupäev 23.10.2015 Kellelt Ulvi Mehiste Kellele Sulev Lääne Eesmärk Õppeseminar Riigikontrolli, Riigikogu ja Riigikantselei töökorraldusega tuvumiseks 1. Riigikontroll Tarmo Olgo tulemusauditi osakonna peakontrolör Riigikontrolli ametnikud võivad kuuluda erakondadesse, kuid see ei tohi segada tööd, neutraalsus on oluline. Eetikanõukogu seisukoht – sõnavabadus. Ühe toiminguga tegeleb min 5 kuni 6 inimest. Raportid punane – riigikogule, sinine – ülevaade ilma hinnangute ja soovitusteta, roheline – keskkonna audit. Auditi eesmärk - kuidas riik ja omavalitsused maksumaksja raha kasutavad, soovitused ja nõuanded, kuidas paremini.
õiguslik juriidiline isik 6) äriühingud, kus riigil või avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, samuti nende äriühingute tütarettevõtjad 7) äriühingud, kes on saanud riigilt laenu või kelle laene või muude lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik 8) muud avalik-õiguslike ülesannete täitjad riigi vara kasutamisel ja säilitamisel. 5. Riigikontrolli struktuur Riigikontrollis on kolm põhitegevusega tegelevat osakonda: finantsauditi osakond, tulemusauditi osakond ja kohaliku omavalitsuse auditi osakond. Lisaks auditiosakondadele on Riigikontrollis teenistused, mis toetavad nii auditiosakondi kui ka riigikontrolöri nende ülesannete täitmisel. Teenistuste tegevuse seob ühtseks tervikuks Riigikontrolli direktor. Riigikontrolli teenistused tegelevad riigikontrolöri töö tagamisega, õigusnõustamisega, välissuhtlusega, kommunikatsiooniga, raamatupidamisega, metoodika, planeerimise ja
Riigikontroll loodi 1918. aastal, samal aastal, kui kuulutati välja Eesti Vabariik. 1940. aastal Riigikontrolli tegevus katkes Nõukogude okupatsiooni tõttu. 1990. aastal Riigikontrolli tegevus taastati. Riigikontrollis töötab kokku umbes 90 inimest, neist 3/4 on otseselt seotud auditeerimisega ja 1/4 tegeleb auditeerimise toetamisega, riigikontrolöri töö tagamise ja üldise asjaajamisega. Riigikontrollis on kolm põhitegevusega tegelevat osakonda: finantsauditi osakond, tulemusauditi osakond ja kohaliku omavalitsuse auditi osakond. Lisaks auditiosakondadele on Riigikontrollis teenistused, mis toetavad nii auditiosakondi kui ka riigikontrolöri nende ülesannete täitmisel. Riigikontrolli tegevust finantseeritakse riigieelarvest, mille kinnitab iga aasta kohta parlament. Praegu esitab Riigikontroll oma eelarvesoovid rahandusministeeriumile, kes määrab nii piirsummad kui ka lõpliku eelarve. Riigikontrolöril on Riigikontrolli juhtimisel laialdased volitused
Riigikontroll auditeerib riigiasutusi, aga ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid Finantsaudit: Finantsauditi käigus hindab Riigikontroll, kas asutuste finantsaruanded kajastavad nende majanduslikku olukorda õigesti ja usaldusväärselt. Lihtsustatult öeldes me vaatame, kas raamatupidamine on korrektne ja kas raha kuritarvituse võimalused on kõrvaldatud. Finantsaudit vaatleb ka tehingute seaduslikkust. Tulemusaudit: Tulemusauditi puhul uurib Riigikontroll, kas avaliku sektori rahakasutus on säästlik, tõhus ja mõjus. Tulemusauditit võib ka defineerida kui protsessi, mille käigus uuritakse, kas auditeeritavad asutused tegelevad õige asjaga ning kas nad teevad seda õigesti ja kõige väiksemate kulutustega. Tulemusauditis hinnatakse avaliku sektori tegevust strateegilise tasandi probleemide lahendamisel, analüüsitakse süvitsi
annaabi.ee 
