Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele):
Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele):
Raamatupidamises kasutatakse aktiva-passivakontosid, kontraktiiva- kontrapassivakontosid ning tulemuskontosid. 13. Kahekordne kirjendamine raamatupidamises. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. 14. Ettevõtte varad, nende liigitus. Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduse kohaselt koosneb raamatupidamiskohustlase vara põhi- ja käibevarast.
2) Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundam. - jaot. üldkulud kulukandjatele, lähtut. üldkuludele mõjuvatest tootmisteg. Kulukandjate arvestus - selgit. millises mahus on eri kuluobj. tarvis tehtud e/v-s kulusid. Kulukandja otsekulud kant. üldjuhul otse kulukandjale. Peam. ül.: 1) omahinna kalkul.; 2) pool- ja valmistoodangu maksumuse määratl.; 3) tulemusüksuste maj.tulemuste määratl.; 4) transferthindade e. siirdehindade määratl.; 5) operatiivse e/v sisese tulemusarvestuse kujund. Kulukandjate arvestus jagun. vastavalt kulukandja määratlusele: · ühik-kulukandja arvestus (nt. tooteühiku omahinna); · periood-kulukandja arvestus (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna maj.tulemuse). Üldises käsitluses peaks toodangu omahind andma võimal. objektiivse pildi sellest, kui palju too- dang tootjale maksma on läinud. Toodangu omahinda tuleks arvata need kulud, mis e/v on teinud toodangu (kaupade) tootm. või soetam., st. kuni toodangu valmim. hetkeni.
Kulukandjate arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide ja kulukohtade arvestus. Sõltuvalt kulukandjate arvestuse kohast ettevõtte kuluarvestuse süsteemis on välja kujunenud järgmised peamised selle valdkonna ülesanded: omahinna kalkuleerimine hinna alampiiride määratlemiseks; pooltoodangu ja valmistoodangu maksumuse määratlemine; tulemusüksuste majandustulemuste määratlemine; transferthindade e siirdehindade määratlemine; operatiivse ettevõtte-sisese tulemusarvestuse kujundamine. Kulukandjate arvestus jaguneb vastavalt kulukandja määratlusele: - Ühik-kulukandja (näit. tooteühiku omahinna) arvestus; - Periood-kulukandja (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna majandustulemuse) arvestus. Ettevõtte kuluarvestuse üheks olulisemaks eesmärgiks ongi toodangu või osutatava teenuse omahinna leidmine (kalkuleerimine). Üldiselt peaks toodangu omahind andma võimalikult objektiivse pildi sellest kui palju toodang meile kui tootjale maksma on läinud
annaabi.ee 
