Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku 2011 Raamatupidamise ajalugu Raamatupidaja... Hmm? Lihtkodanik, kes pole ilmselt iial süüvinud raamatupidamisse suurema huviga, teab öelda, et raamatupidaja on üks pikkade blondide lokkis juuste, punaseks võõbatud pruntis huulte, ripsmepikenduste, peenikese piha, tikk-kontsadel miniseelikuid kandev naisfiguur, kes on koolis suurte jõupingutuste tulemil ära õppinud Excel programmi lihtkasutusmeetodid; toksib päevast päeva erinevatesse tabelitesse etteantud numbreid, joob hommikust õhtuni kohvi ning teeb firma bossile järjekindlalt silma, lootes, et ühel ilusal päeval ei pea ta enam istuma selles ebamugavas toolis, mis nüristab tema rühti ja meelt. Aga see on kõigest tolle persooni nägemus asjast, kes ei oska ilmselt ilma näppude abita arvutada sedagi, palju võrdub kaks pluss kaks.
rahvusvahelised monopolid ning pangad. Selline majanduskurss on tekitanud varandusliku kihistumise ning soosinud vaid 5% elanikkonnast moodustavat jõukamaid kodanikke. Erilise püüdlikkuse eest Milton Friedmani poolt propageeritud vabaturu filosoofial põhineva äärmusliberaalse majanduse sisseseadmisel ja edendamisel Eestis on Mart Laari autasustatud 500 000 USA dollari suuruse ,,vabaduse auhinnaga". See määrati talle ,,Eesti ime" läbiviimise eest, mille tulemil on Eesti majanduslikku ebavõrdsust mõõtva Gini koefitsiendi järgi teisel ,,hinnalisel" kohal Euroopas (peale Portugali), globaliseerumises viie ,,edukama" hulgas maailmas. Seetõttu ongi Mart Laar pälvinud maailma valitsevate finantsjuutide täieliku usalduse. Nii on Eesti valitsused on pretsedenditult toetanud iisraellaste jõupoliitikat araabia palestiina rahva kallal, kes 1947. aasta ÜRO otsuse järgi pidid Palestiinas moodustama oma riigi
vajanud varade kaitset kõige ebakindlamatel aegadel, millest märkimisväärsemaid on ilmselt raha devalveerimine riigi valitsuse poolt." (Kosares 2007, 22) "Sageli öeldakse, et kuld on ainus vara, mille käekäigu eest ei vastuta keegi teine" (Kosares 2007, 23). Eelpool mainitud puhtpraktilistele valdkondadele lisaks on kuld vajalik ka oma heaolu tagamiseks. Rikkus ei kao kuhugi, vaid see jaotub erinevate situatsioonide tulemil ümber, kellele ja kui palju sõltub suuresti investori õnnest, oskusest ning teadmistest ennast kõikvõimalike riskide eest kaitsta. Enamus investoreid vajab kulda, et hajutada riske. 4 2. MISSUGUSEID KULDMÜNTE EELISTADA? "Investeerimiseks toodetakse kulda kahel kujul: müntide või kangidena. Suurem osa investorite käes olevast kullast üle kogu maailma on müntide kujul, seda eelkõige
püsivad kulud 30 5,4 35,4 30% KASUM 10 1,8 11,8 10% Lk. 40 (2. pool) Muutuvad kulud sõltuvad otseselt müügi realiseerimisest. Püsivad kulud see osa kogu kuludest, mis ei muutu mahu või ehituskestuse muutumisel. Omahinna hin. müügihind põhineb projekti omahinna väärtusel ja sellele lisataval tulemil. Eesmärk on see, et toote hind vaataks kõik kulud ja tooks sisse püsiva kasumi. Projekti otsesed kulud 60 + projekti kaudsed kulud 40 Objekti omahinna väärtus 100 Lisakasumi aval. 10 Kokku 110 + KM 18% 19,8 Müügihind 129,8 (pakkumishind) Pakkumisarvutustest saadud tulemustele lisatakse riskide arvel teatud varud ja üldkulud. Kokku moodustavad pakkumispoliitikale vastava tulemi