käesoleva määruse lisa ohuala parameetritest või muudest parameetritest, kui lisas sätestatut ei ole võimalik rakendada 6) õnnetuse ennetamise abinõude kirjeldus, mis sisaldab ohutuse tagamiseks vajalike tehnoloogiliste parameetrite, vahendite ja kontrollmehhanismide kirjeldust, ning andmeid sprinklersüsteemidest, aurutõkkeekraanidest, hädaolukorraks vajalike kogumisnõudest või -anumatest, kaitseklappidest, inertimissüsteemidest ning tulekustutusvee laialivoolamise piiramisest; 7) ülevaade varasematest õnnetustest ja vahejuhtumitest samade kemikaalide ja protsessidega, selle järeldused ja viited õnnetuse ärahoidmise meetmetele. 9 2.3. Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses nimetatakse peamised suurõnnetuse vältimise põhimõtted ja nende rakendamise kirjeldus, mille
Statsionaarsed tuletõrjeredelid, trepid 52% 57% Tuletõrje liftid 68% 64% (autori koostatud) Nagu selgub tabelist, mitte kõik andmed, mis on määratud käskkirjas "Operatiivkaardi koostamise ja täitmise juhend", on vajalikud päästesündmuse lahendamiseks. Eeltoodud andmetele lisaks pakkus autor lisada operatiivkaardile tulekustutusvee tagamise lahendust ja pildid objekti kohta. Tulemuseks sai autor, et tulekustutusvee tagamise lahenduse lisamist 23 andmetele on rohkem vaja operatiivkaartide kasutajate ja vähem spetsialistide arvates (I sihtgrupp 63,83% ja II sihtgrupp 35,71%). Kuna paljud spetsialistidest ei osanud vastata küsimusele võib teha järelduse, et operatiivkaartide kasutajad teavad täpsemalt, mis on nendele päästesündmuse lahendamiseks vajalik
tulekustutit igale korrusele Teine klass (tuleohtlik) TOK II 1 tulekustuti iga 150 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele Kolmas klass (tule-ja plahvatusohtlik) TOK III 1 tulekustuti iga 50 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele Laoplatsidel olevate tulekustutite vaheline kaugus ei tohi olla suurem kui 150 m. TULETÕRJE VEEVÄRK Puidutöötlemisettevõtte territooriumil peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tulekustutusvee varu. Puidutöötlemisettevõtte, mille tuletõkkesektsioonide pindala on väiksem kui 500 m², lubatakse tulekaitsetaseme I kasutust (võib varustada ainult esmaste tulekustutusvahenditega). Esmaste tulekustutustööde korraldamiseks peab olema ehitisesisene tuletõrjeveevärk. Ehitisesisene tuletõrjeveevärk koosneb jaotustorudest, märg- või kuivtõusutorudest ja neile paigaldatud tuletõrjekraanidest.
· § 39. Tuletõrje voolikusüsteemid · (1) Tuletõrje voolikusüsteem on ehitisse paigaldatud käsitsi kasutatav kohtkindel seade, mis on mõeldud väikese tulekahju (tulekolde) kustutamiseks selle algstaadiumis, kusjuures vastav seade võib olla käsitsi juhitav märgtõusutorule või kuivtõusutorule paigaldatud tuletõrjekraanidega, automaatne või poolautomaatne tulekustutuspaigaldis. · (2) Ehitisse paigaldatud tuletõrje voolikusüsteemid peavad tagama tulekustutusvee arvutusvooluhulgaks vähemalt 1,7 l/sek või 2,5 l/sek tulekustutusvee andmiseks ruumi igasse punkti. · (3) Tuletõrje voolikusüsteemid peavad olema: 1) üheksa- või enamakorruselistes hoonetes, sealhulgas TP1-, TP2- ja TP3- klassi ehitistes; 2) nelja- ja enamakorruselistes II, III ja IV kasutusviisiga ehitistes; 3) ehitises, mille kubatuur on suurem kui 10 000 m3; 4) VII kasutusviisiga ehitistes. · (4) Tuletõrje voolikusüsteeme ei tule paigaldada:
on hoonete, teede ja tuletõrje veevõtukohtade tähistus; 2) paigaldatud teatis lähima üldkasutatava hädaabitelefoni asukoha ning häirekeskuse telefoninumbriga; 3) üles seatud elektriline või käsialarmiseade teadustamiseks tulekahju või muu õnnetuse tekkimisest. 16. Laagri territooriumil või väljaspool seda (kuni 200 m kaugusel majutushoonetest) peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tähistatud veevaru (tuletõrjeveehoidla, - hüdrant või tulekustutusvee võtmiseks kohandatud looduslik veevõtukoht) või olema laagri sissesõidu juurde üles pandud lisateave (asukoha nimetus, kaugus laagrist ja liikumistee skeem) muu lähima tuletõrje veevõtukoha kohta. 17. Laagri majutushoonete tarindite tulepüsivus ja nende pinnakatted peavad vastama ehitise kasutusloa taotlemise hetkel kehtinud nõuetes (Eesti projekteerimisnormid (EPN 10.19) või Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruses nr 315 "Ehitisele
annaabi.ee 
