hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume; 3) alla 600 MJ/m2 näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. · (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m 2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. · § 7. Tuletundlikkus · (1) Tuletundlikkusena käesoleva määruse tähenduses käsitatakse ehitise osa omadusi tulega kokku puutudes: 1) süttida; 2) eraldada soojust; 3) levitada tuld; 4) eraldada suitsu; 5) eraldada mürgiseid gaase; 6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku. · (2) Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt: 1) siseseinast; 2) laest ja katuslaest; 3) põrandast;
raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume; 3) alla 600 MJ/m2 näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. Põlemiskoormust võib ka arvutada (valem 74): f = (m1* q1+ m2 q2+ ...+mn qn)/S, (74 ) kus f - eripõlemiskoormus (MJ/m2), mi, i =1...n - iga põlevaine mass (kg), qi, i =1...n - iga põlevaine eripõlemissoojus (MJ/kg), S - tuletõkkesektsiooni (või arvutusaluse ruumi) põranda pindala (m2). 70 Tabel 23. Põlevainete (eripõlemissoojus) kütteväärtus
raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume; 3) alla 600 MJ/m2 näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. Põlemiskoormust võib ka arvutada (valem 74): f = (m1* q1+ m2 q2+ ...+mn qn)/S, (74 ) kus f - eripõlemiskoormus (MJ/m2), mi, i =1...n - iga põlevaine mass (kg), qi, i =1...n - iga põlevaine eripõlemissoojus (MJ/kg), S - tuletõkkesektsiooni (või arvutusaluse ruumi) põranda pindala (m2). 70 Tabel 23. Põlevainete (eripõlemissoojus) kütteväärtus
Tulekustutil, mille tulekustutusaine juhib elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje "Ettevaatust! Pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks mitte kasutada". Tulekustutil, mille tulekustutusaine ei juhi elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje "Võib kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks". Kirje kõrvale kantakse täht "E". Tulekustutite hulka ruumis, mis on kaitstud automaatse tulekustutusseadmega, võib 50 % võrra vähendada. Tulekustutite hulka hoones, kus on sisene tuletõrjeveevõrk (vooliku läbimõõduga 36 mm ja enam), võib 25 % võrra vähendada. Tulekustutite korrashoid Tulekustutite korrashoid tagatakse nende regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega, mille tulemused objekti valdaja poolt fikseeritakse. Vaatlust teostatakse tulekustuti valdaja poolt üks kord kvartalis. Kui tulekustutile mõjub
annaabi.ee 
