Pronksiaegne kivikirstkalme Eestis Kõmsi tarand- kalme Matmisviisid Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Ötzi Alpidest 3200 e. Kr. Muumiad Tartus Egiptuse lapsemuumia Ülikooli muuseumis Muumia Tartu Uspenski kirikus (1919. a punaste poolt maha lastud preestrid Nikolai ja Mihhail mumifitseerusid ise) Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi üheks tähtsamaks ülesandeks on: Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivikaevandused Soolakaevandused Rauasulatuskohad Muistsete põldude jäänused jne Muistne põld Rebala külas Kultuslikud muistised Ohvrikivid, kultusekivid Pühad puud ja hiied Pühad veekogud (ohvriallikad, jõed, järved) Ohvriaiad, ohvrikaevud jne Ohvrikivi Ohvrikivi Tartu Toomemäel Liukivi Lohukivid (e väikese- lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Palivere ohvripuu (künnapuu) Saula siniallikad Irdleid sõjanuiapea Hargla Tammekülast Venemaal levinud
kes kõdunemist tekitavad). Tartus on Egiptuse lapsemuumia, mis on ligi 4000aasta vanune. Ülikooli muuseumis Preester Nikolai Tartu Uspenski kirikus. Kõige kuulsam muumia on Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi Lenini muumia. c. Majandusliku tegevusega seotud muistised c.i. Tulekivikaevandused c.ii. Soolakaevandused c.iii. Rauasulatuskohad c.iv. Muistsete põldude jäänused jne. d. Kultuslikud muistised d.i. Ohvikivid (liukivid neljapäeva kuupaisteööl, kui naine laseb palja tahumiku peal liugu, siis pidi laste saamine kindel olema), kultusekivid d.ii. Pühad puud ja hiied (ohvripuud) d.iii
samuti nende valmistamiseks kasutatud materjalide hulk. Varem kasutusel olnud tulekivi maapinnalähedased tulekivivarud olid selleks ajaks kohati ammendunud, mis sundis uute varude otsingutele. Need otsingud viisid tulekiviladestuste avastamisele sügavamates pinnasekihtides. Tulekivi kättesaamiseks uuristati kohati sügavaid sahte, ning näiteks Prantsusmaal on säilinud muistsed tulekivikaevandused. Algul kaevati vertikaalselt 56 m sügavused augud, kuni jõuti tulekivi sisaldava kriidilademeni. Seejärel uuristati piki ladet horisontaalsed sahtid, kust tulekivitükke kaevandati. Selliste sahtide pikkus ulatus kuni 20 meetrini. See aitas kaasa tööriistade massilisele tootmisele, mis omakorda soodustas vahetuse arengut teiste piirkondadega. Neoliitikumis võeti kasutusele selliseid kiviliike, mida ei saanud töödelda kildude äralöömise teel vaid neid hakati lihvima ja puurima
III mumifitseerimine, kunstlik muumia tegemine Egiptuses , Peruus. Kõige paremini säilitatud muumia pärit 20 sajandist (Lenin). Muumiad võivad ka looduslikult tekkida kui laip on jäetud kuuma ja kuiva kohta või vastupidiselt külma ja jäisesse kohta.Samuti võib muumia tekkida ka rabas või soos vms väga vesises keskkonnas, kus O2 on väga vähe , kus ei saa teatud mikroobid elada.) c. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised( nt tulekivikaevandused, I juba kiviajal, soolakaevandused, põldude jäänused) d. Kultuslikud muistied ( Eestis kõige arvukamalt leitud väikeselohulisi kultusekive ( lohukivid), mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on rahvapärimused, kus enamasti on tehtud ka ohverdusi, neid on üle 100 ; ohvriallikad , sageli on need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud
annaabi.ee 
