Rändaja Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. -- Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulukene siiski vilgub viimati. Koputan ja astun sisse -- lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba -- mõtelge! Soe saun ja lõhn nii armas. -- Tühi kõht. -- «Kas soovite, külamees, vast sooja leiba?» Murdis tüki minule. Suure tüki sooja leiba! Oh küll maitses magus see! Soe leib ja soe süda, perenaine tasane. «Kust sa tulid, kuhu lähed? Kas sul naine, võõras mees?»
.." Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Rändaja Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. -- Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulukene siiski vilgub viimati. Koputan ja astun sisse -- lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba -- mõtelge! Soe saun ja lõhn nii armas. -- Tühi kõht. -- «Kas soovite, külamees, vast sooja leiba?» Murdis tüki minule. Suure tüki sooja leiba! Oh küll maitses magus see! Soe leib ja soe süda, perenaine tasane. «Kust sa tulid, kuhu lähed? Kas sul naine, võõras mees?»
milles Liiv on õelnud, et ta ei taha, et teda ja tema luulet austatakse. Seda ütlevad ka esimesed read luuletusest ,,Noor-Eestile" . Mind ärge austage - ei iial iganes! Üks osa tema luuletustest on kirjutatud jutustava sisuga, nii ka luuletus ,,Rändaja". See luuletus annab edasi rohkem lugu kui meeleolu. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulekene ·siiski vilgub viimati. Liiv ise ei pea oma luulet peaaegu mittemillekski ja pigem arvab ta, et see on teisele ainult koormaks. Seda on ta väga täpselt õelnud luuletuses ,,Ärge küsige mult luuletusi" . Andke vaesel' eksijale varju, andke andeks nõdrameelsele,
lill tärkab su haua pinnast ja sinu mõte ja sinu meel kord tuksub su rahva rinnast — ja liigub ja loob ja lehvitab ja kaunid radasid rajab, su rahva koda see ehitab ja põlvest põlveni kajab. RÄNDAJA Tulin linnast .Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt.- Lumesadu.Jalad väsind. Läbi,läbi näljane. Kuskil teed, ei tulekiiri, Aeg ju hiline. Ennäe! Tulekene siiski Vilgub viimati. Koputan ja stun sisse- Lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba , Sooja leiba-mõtelge! Soe saun ja lõhn nii armas.- Tühi kõht.-*Kas soovite , Külamees,vast sooja leiba?* Murdis tüki minule. Suure tüki sooja leiba! Oh küll maitses magus see! Soe leib ja soe süda, Perenaine tasane. *Kust sa tulid,kuhu lähed? Kas sul naine,võõras mees?* Säält ma tulen ,sinna lähen , olen vaene reisimees.
L Tolstoi on öelnud: ,,Kogu suur kirjandus jutustab üht lugu kahest: kas inimene võtab ette rännaku või võõras tuleb linna." Rändaja Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. -- Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulukene siiski vilgub viimati. Koputan ja astun sisse -- lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba -- mõtelge! Soe saun ja lõhn nii armas. -- Tühi kõht. -- «Kas soovite, külamees, vast sooja leiba?» Murdis tüki minule. Suure tüki sooja leiba! Oh küll maitses magus see! Soe leib ja soe süda, perenaine tasane.
annaabi.ee 
