Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike; 2. kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet,
) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; sama sõna muutevormides: sead/ma sead/sin, sead/ke, künd/ma künd/sid, künd/ku, kärb/es kärb/sed, üleaed/ne üleaed/sed, kodakond/ne kodakond/sete, mood/ne mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus :
· Oleva lausungi muutmine, uue alustamine · Asendamine, lisamine, (kustutamine, ümbertõstmine) · Vigade parandamine, alternatiivi pakkumine Ümbertegemise algatamise vahendid: · sõna katkestamine · prosoodiline katkestus (glotaalklusiil) sõna lõpus · Sõnad: või, tähendab, ühesõnaga, ma mõtlen, ei, mitte · Edasilükkamisvahendid · Ilma markerita 1. Eneseparandus: · Parandamine: H: ja vat sis jär- ülejärgmises tuledki vat · Alternatiivi pakkumine: ja=se=on `Kärdla ainu- või=tähendab=see (.) `Hiiumaa ainus `keskkool. · Uue lausungi alustamine (haruldane): mis ik- või `kuskohas nüd `on ta sis. 2. Partneri algatatud parandused: Partner algatab paranduse, mille probleemi tekitaja/kõneleja läbi viib a) avatud algatus: · K: ah? (kuulis küll, aga tahtis rohkem teada) · M: mis seal `minna oli.
tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma sead/sin, sead/ke, künd/ma künd/sid, künd/ku, kärb/es kärb/sed, üleaed/ne üleaed/sed, kodakond/ne kodakond/sete, 4 mood/ne mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB
annaabi.ee 
