künnikihis, seega 20…25cm mullakihis. Ka mullaproov võetakse sellest kihist. Mullaproovi võtmine Proovilapil tuleb seejuures liikuda Z, C, V, U kujuliselt või lihtsalt sikk-sakiliselt. Proovi võtmise aeg Kui ilmastik ja taimede kasvufaas seda võimaldab, võib proove võtta varakevadest hilissügiseni. Soosituim on vahetult saagikoristus- järgne aeg. Tavaproove ei võeta: • Kohtadest, kus hoiti sõnnikut, komposti, lupja, mineraalväetisi jm • Tuleasemelt • Heki kohtadest • Kraavide, veekogude ja teede vahetust lähedusest • Lähemal kui 5m põlluservast • Kühmudelt ja lohkudest • Allika või vee neelukohtadest • Tühikutega või kasvuhäiretega kohtadest Mullaproovi ei võeta Küngas Sõnnik, ehituspraht Veekogu kallas Lõkkekoht Niiskem koht Puud-põõsad
Fööniks (kr. Phoinix) on müütiline punakuldse sulestikuga hiigellind, keda austati muistses foiniiklaste asulas Heliopolises seoses päikesekultusega. Kreeka pärimuse järgi elas see lind, ainus omataoline, Egiptuses, Indias või Araabia kõrbes. Tema eluiga olevat 500 aastat, misjärel ta ehitab endale lõhnavatest rohtudest pesa, toob kuuldavale kauni 8 laulu, süütab tiibu lehvitades rohud ja oksad, põleb tuhaks ja tõuseb tuleasemelt uuesti sündinuna võidab surma. Lugedes seda ikka ja jälle, saabub kirgastav rahu. Võib-olla on see tingitud tuntavalt religioossest sõnumist. Kiht-kihilt koorub lahti midagi uut, mida esialgsel lugemisel ei ole märganud. Valdav on halastus, andeksandmine ja nagu luuletaja ise ütleb lunastus. Igast värsist õhkub tahtmist edasi minna, ja just uuenenuna, puhastununa uuekssaamise rõõmusõnumit ka kõigi teistega jagada. Luuletaja oleks nagu jõudnud
metsatukk on nüüd mu maja"(,,Pagulane"). ,,Joob ja joob ning uinudes veel tajub,/ kuis mu süda linnulauluks hajub."(,,Pagulane"). Jätkuvalt püsivad looduslikud elemendid ning veidike on kurblikku romantilisust. Talviku käsikirja jäänud luuletus ,,Fööniks" on sümbolistlik. Fööniks ise on surma võitja. Legendide järgi ta elas 500 aastat, misjärel ehitas endale rohtudest pesa. Surres toob kuuldavale kauni laulu, süütab tiibu lehvitades rohud ning põleb tuhaks. Ta tõuseb tuleasemelt uuesti sündinuna- võidab surma. ,,Ma uuena tõusin tulest,/ sai tuhaks mu koltuv kest./ Ma kergem udusulest/ ja tugevam terasest.". Värssidest õhkub puhastuse tunne ning tahtmine liikuda edasi. Soov on jagada rõõmusõnumit kõigiga, mitte hoida endale: ,,Viin kõikjale valgust ja rõõmu,/". Luuletaja on jõudnud pöördelise lõpuni, edasi saab minna, kui maha jätta kõik vana ja halb. Selle luuletuse aastanumber on 1945, aasta, mil arreteeriti Heiti Talvik. Luuletuses on midagi uudset
ise surma võitja. Fööniks (kr. Phoinix) on müütiline punakuldse sulestikuga hiigellind, keda austati muistses foiniiklaste asulas Heliopolises seoses päikesekultusega. Kreeka pärimuse järgi elas see lind, ainus omataoline, Egiptuses, Indias või Araabia kõrbes. Tema eluiga olevat 500 aastat, misjärel ta ehitab endale lõhnavatest rohtudest pesa, toob kuuldavale kauni laulu, süütab tiibu lehvitades rohud ja oksad, põleb tuhaks ja tõuseb tuleasemelt uuesti sündinuna võidab surma. "Fööniks" on sümboliterohke luuletus, mille iga värsirida avab uue tasandi. Lugedes seda ikka ja jälle, saabub kirgastav rahu. Võib-olla on see tingitud tuntavalt religioossest sõnumist. Kiht-kihilt koorub lahti midagi uut, mida esialgsel lugemisel ei ole märganud. Valdav on halastus, andeksandmine ja nagu luuletaja ise ütleb lunastus. Igast värsist õhkub tahtmist edasi minna, ja just uuenenuna, puhastununa
aga oh õnnetust! Lingupael läinud puruks ja kivi kukkunud Haeskasse maha, seega jäänud torn püsima. Vanasti igal jaanilaupäeva ööl põlenud sääl kivi all raha auk. kui säält mööda minnes viskasid raudasja tulle, said raha. Ükskord tulnud Haeska teovaim Sinalepa mõisast kündmisest, tee läinud läbi kivi juurest ja parajaste põlenud rahaauk. Teomehel pole käes olnud muud midagi kui puust härjaike, visanud selle tulesse, teisel hommikul leidnud mees tuleasemelt 30 kopikat vaskraha. Oleks raudasi olnud, oleks hõbedat saanud, aga et viskas puust asja, sai vaskraha. Legende Haapsalu asutamisest Ülla Paras 720 aastat tagasi, aastal 1279 andis SaareLääne piiskop Hermann I
annaabi.ee 
