Kasvatades eri liike ja sorte, võite tulpide õitsemisaja oma aias jagada ligi kahe kuu peale sõltuvalt aastast aprilli lõpust juuni teise pooleni. Üha enam köidavad tähelepanu madalakasvulised ja varase õitsemisajaga tulbiliigid ning nende sordid. Nii kirjanduses kui ka kauplustes müüdavatel sibulapakkidel nimetatakse neid mõnikord looduslikeks või botaanilisteks tulpideks. Kõige rohkem on selliseid sorte aretatud kolmest Kesk-Aasia tulbiliigist: Kaufmanni, Fosteri ja Greigi tulbist. Nende liikide aretised moodustavad eraldi sordirühmad. Madala kasvu poolest sobivad nad rühmadena istutatult hästi ka kiviktaimlasse ja sibul- või püsilillepeenrasse varakevadist värvilaiku looma. Varased õitsejad Kaufmanni tulp (Tulipa kaufmanniana) ja tema sordid alustavad õitsemist esimesena, tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses. Paljudel sortidel on õiekattes mitu eri värvi: kattelehe välisküljel on tumedates punastes toonides
(1633 allkirjastati leping trükikoja asutamiseks, reaalselt asus tööle 1634. Trükikoda asus praeguse Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi hoones) 1634 Reiner Brockmann asub Tallinna Gümnaasiumi rektor Wulpiuse kutsel Tallinnasse ja saab Tallinna gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) vanade keelte ja ajaloo (eriti kreeka keele) professoriks. 1634 Hollandisse tuuakse Türgist esimesed tulbisibulad. Peagi saab tulbist hollandlaste lemmiklill, algab tulbihullus, mis lõpuks laostab riigi majanduse. Loe Dumas-isa romaani ,,Must tulp". 1635 Reiner Brockmann abiellub Dorothea Temmega. 1635 36 Teel Venemaa kaudu Pärsiasse viibib Paul Fleming Holstein-Gottorpi hertsogi õukondlasena Tallinnas. Flemingi eestvedamisel asutavad gümnaasiumi professorid lamburiringi, kus tegelevad usinasti luuletamisega mitmes keeles. Loe Herbert Salu romaane ,,Lasnamäe lamburid" ja ,,Siiditee serval". 163536
Pärines aristokraatlikust perest. Pärast Sokratese surma pettus Ateenas ja läks rändama(müüdi vahepeal orjaks), naases 40-aastasena ja rajas Platoni Akadeemia, mis püsis 900 aastat. Tal on säilinud palju teoseid, „Pidusöök“, „Riigist“, paljud lood on dialoogid Sokratesega. Temalt pärinebki teadmine Sokratese kohta. Ta on ideedefilosoof- tema arvates on ideed igavesed, aga asjad ajutised. Nt tulp närtsib ära, teda ennast enam pole, kuid meis säilib idee ilusast tulbist. Tema arvates on meie maailm ideedemaailma ebatäiuslik koopia. Meie mõistus kuulub ideedemaailma, kuid on langenud materiaalsesse maailma. Hing tuletab meelde ideedemaailmas juba läbi kogetut. Koopamüüt- inimkond on vangis ja ei suuda ideedemaailma meenutada. Inimene elab varjude maailmas pidades ehtsaks originaalide koopiaid. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseina, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed seal koopas näevad vaid varjusid, mida
8. Õpetaja kirjutas tahvlile arvud 1246, 3874, 4683, 4874, 8462. Reet pidi oma vihikusse kirjutama nende seast arvu, mis on paarisarv, mille kõik numbrid on erinevad ja milles sajaliste number on kaks korda suurem üheliste omast ning kümneliste number on suurem kui tuhandeliste number. Mis arvu Reet kirjutas? VASTUS: 3874 9. Peenral õitses 5 erinevat tulpi. Punane tulp oli valgest paremal pool, aga kollasest tulbist vasakul pool. Punane ja valge tulp ei olnud kõrvuti. Oranz tulp ei olnud kõrvuti valge, lilla ega punase tulbiga. Kirjuta tulpide värvid vasakult paremale. VASTUS: valge, lilla, punane, kollane, oranz 10. Pinocchio nina on 3 cm pikkune. Iga kord, kui ta valetab, siis nina venib 20mm võrra pikemaks. Kui pikk on Pinocchio nina peale kolme valetamist? VASTUS: 9 cm ( 3* 20 mm = 60 mm = 6 cm + 3 cm = 9 cm) 11