mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin, sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin, minu pisaraid sa näinud, minu muret kuuulnud sa Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame! Sinu rüppe tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa. Eesti muld ja Eesti süda kes meid jõuaks lahuta. Allikad · http://kreutzwald.kirmus.ee/ · http://www.miksike.ee · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht · http://www.google.ee
sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin, minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa, - Eestimaa, mu tööd, mu laulu, sull´ neid tulin rääkima! Oh ei jõua iial õelda ma, kuis täidad südame! Sinu põue tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa: e e s t i m u l d j a e e s t i s ü d a- kes neid jõuaks lahuta! 1 Isamaast ikka! Lydia Koidula ,,Isamaada ikka jälle? Kas sa muud ei mõista siis? Kas sa muud ei tea laulda? Vanaks ammu läind see viis?´´ Muud ei, jah, tea ma laulda: isamaa uus igavest! Keeb s e e s õ n a minu rinnas: hüüab puust ja õilmetest. Kodu Lydia Koidula Meil aiaäärne tänavas,
püha Eesti - isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha - sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin, sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin, minu pisaraid sa näinud, minu muret kuuulnud sa - Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame! Sinu rüppe tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa. Eesti muld ja Eesti süda - kes meid jõuaks lahuta. Kasutatud materjal: 1. http://koidulag.edu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=118&Itemid=105 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula 3. http://www.litterature-estonienne.com/koidulaluulet.html 4. http://www.parnupostimees.ee/241105/esileht/artiklid/10060195.php
kui su nime suhu võtan, püha Eesti - isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha - sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin, sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin, minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa - Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame! Sinu rüppe tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa. Eesti muld ja Eesti süda - kes meid jõuaks lahuta.
kui su nime suhu võtan, püha Eesti isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin. Sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin. Minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame! Sinu rüppe tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa. Eesti muld ja Eesti süda kes neid jõuaks lahuta. Elu armastan sind Georg Ots Elu armastan sind, sulle kuulub mu kiindumus ammu. Elu armastan sind, ikka uuesti sinusse armun! Tuhat tuld süütas linn töölt ma väsinult koju nüüd suundun. Elu armastan sind Ning ma soovin, et kaunimaks muutud. Palju mull antud head: õitsev sünnimaa, merede hingus... Ning ma ammugi tean, mis on väärt siira sõpruse kindlus. 3
annaabi.ee 
