Samas oli ka teine variant mis jättis juuksed veidi pikemaks- juukseid kammiti pealaelt tahapoole. Kuni 9.saj lasid mehed näo siledaks raseerida. Hilem aga tulid moodi lühikesed hooldatud habemed ja vuntsid. Näidates oma pühendumist kirikule, ajasid kirikuõpetajad pealae paljaks. Keskaeg 9 sajand kanti pikki habemeid. Algselt olid levinud kausi või potijärgi kärbitud juuksed. Alates 13.saj muutusid juuksed aga pikemaks ja neid hakati lokitangidega kähardama. Juuksed kammiti enamasti tukana laubale või kahele poole lahku. 14.sajand olid moes pikad juuksed ning habe. Vuntse ja habet hakati kähardama/koolutama. Renessansiajastu 15sajandil kandsid vanemad mehed habet, nooremad ja moekamad ajasid aga näo paljaks. Sajand hiljem oli jälle habe suurmood. Mehed hoolitsesid habemekese eest, piirasid, vahatasid, kähardasid. Samuti olid kasutusel ka valehabemed. Tollal oli moes enamasti lühikesed juuksed.Kõige enam aga meeldis lühike potilõikus Barokoajastu
Endla Looduskaitseala [http://et.wikipedia.org/wiki/Endla_looduskaitseala]16.09.10 Kaitseala valitsejad on Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, osaliselt ka Keskkonnameti Harju-Järva-Rapla regioon ja Viru regioon. 4 Endla Looduskaitseala rabad Endla looduskaitseala ilme määravad rabad. Sadades laukasilmades helgib puhas vesi. Jändrikud männid, mõnigi enam kui saja aastane, katavad kord tihedama, kord hõredama tukana turbasamblavälju. Enamasti on väga vaikne. Raba on eriline elupaik, vaene, aga väga rikas. Rikas taime- ja veemustritest, turbasammalde värvidest, rabalõhnadest, mis vahelduvad aastaajast olenevalt. Maastik pole keskpäeval sama, mis hommikuses udus või videvikus. Endla looduskaitsealal on seitse rabalaama, mida üksteisest eraldavad jõed, soostunud metsad ja Endla järv. Kaitseala idaosa rabad kuuluvad vanimate hulka Eestis. Suurimad
kasutanud keegi. Soengud: Soengud olid lihtsad. Mehed kandsid enamasti õlgadeni ulatuviad juukseod, naiste juuksed lehvisid vabalt või olid palmikuteks põimitud. Algselt olid meeste seas levinud kausi või poti järgi kärbitud juuksed. Alates 13.sajandist hakkasid juuksed muutuma pikemaks ja naid hakati lokitangidega kähardama. Juuksed kammiti enamasti tukana laubale või kahele poole lahku. 14.sajandil nägi meestemood juba ette pikki juukseid. Nii pikkade juuste kui habemete mood sai alguse ülemklassidelt ja levis kiiresti kõikides ühiskonnakihtides. Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahku kammitud juuksed. Kuna lahtiste juustega oli palju tüli, hakkasid naised juukseid salkude kaupa läbi põimima ja paeltega kinni siduma
kasutanud keegi. Soengud: Soengud olid lihtsad. Mehed kandsid enamasti õlgadeni ulatuviad juukseod, naiste juuksed lehvisid vabalt või olid palmikuteks põimitud. Algselt olid meeste seas levinud kausi või poti järgi kärbitud juuksed. Alates 13.sajandist hakkasid juuksed muutuma pikemaks ja naid hakati lokitangidega kähardama. Juuksed kammiti enamasti tukana laubale või kahele poole lahku. 14.sajandil nägi meestemood juba ette pikki juukseid. Nii pikkade juuste kui habemete mood sai alguse ülemklassidelt ja levis kiiresti kõikides ühiskonnakihtides. Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahku kammitud juuksed. Kuna lahtiste juustega oli palju tüli, hakkasid naised juukseid salkude kaupa läbi põimima ja paeltega kinni siduma
annaabi.ee 
