Hoiak on teiste kehaliste signaalidega võrreldes palju märgatavam, kuna see hõlmab tervet keha. Kõigist näoilmest mõjuvõimsaim on naeratus. Naeratamine võib muuta teised inimesed su mõtetele vastuvõtlikumaks. Kui me naeratame siis , vastab meie vestluskaaslane sellele peaaegu alati ka omapoolse naeratusega. See pole lihtsalt peegeldamine, vaid väljendab seda äkilist soojuse ja heaolu sööstu, mis inimestes tänu meie naeratusele tekib. Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest või soovist märkamatuks jääda. Mõned tundliku hingelaadiga pikka kasvu inimesed tõmbuvad kühmu, et endast lühemaid hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju, suurema enesekindluse olekuga kui kühmus kehahoiakut. Ettepoole kummardumine tähendab huvi, tahapoole nõjatumine huvipuudust või kaitsepoistsiooni (McKay 1998:61). 1.3. LIIGUTUSED (žestid) Liigutuste eesmärk suhtluses on tunnete ja hoiakute väljendamine ning sõnumi illustreerimine.
ootusärevus käsi kokku hõõruma ning põlvedele asetatud käed tähendavad valmisolekut. Kätega saab teha ka zeste millel on täpne sõnaline vaste nagu ,,rahu" või ,,käi pikalt". Ka jalgadega antakse teisele osapoolele palju informatsiooni edasi, näiteks kui istume jalad veidi harkis siis kiirgab meist avameelsust kuid toolile katsiratsi istumine näitab üleolekut(McKay 1995, 60). 5.4. Kehahoiak ja hingamine Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest, alaväärsustundest või soovist märkamatuks jääda. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju , suurema enesekindluse ja avatuma olekuga kui kühmus kehahoiakut. Pinges ja jäik kehahoiak annab märku kaitsepositsioonist, vaba olek aga avalusest(McKay 1995, 61). Teine oluline faktor mis kajastab teise osapoole tundeid ja hoiakuid on hingamine. Kiiret hingamist seostame tavaliselt erutuse, hirmu, ärrituse, suure rõõmu või ärevusega. Hinge
Sobib suhtlemiseks suurema inimrühmaga, näiteks auditooriumile loengu pidamisel. Üle 6 m distantsilt peetekse kõnet rahvakogunemistel. Kehahoiak ja hingamine Poosi võtmine oleneb paljuski kultuurist ning suhtlemise kontekstist. Meeldivate ja ebameeldivate inimestega suheldakse erinevates poosides. Oluline on järsk muutus poosis. Kui lodevas poosis inimene ajab end järsku trammi, tasuks mõelda, mis siin taga on. Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest, alaväärsustundest või soovist märkamatuks jääda. Mõned tundliku hingelaadiga pikka kasvu inimesed tõmbuvad kühmu, et mitte teiste kohal kõrguda ja endast lühemaid inimesi hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju, enesekindluse ja avala olekuga. Ettepoole kummardumine tähendab avatust ja huvi, tahapoole nõjatumine huvipuudust ja kaitseasendit. Pinges ja jäik kehahoid reedab samuti kaitseasendis oleku, vaba hoiak aga näitab avalust.
Kui pahkluu on asetatud põlvele või kui pahkluud on ristatud, võib see olla vastuhaku märk. Kui istute, jalg üle põlve, ja kiigutate seda, olete kas tüdinud, vihane või frustreerunud. Sageli on jalad ja jalalabad pööratud inimese poole, kellest olete kõige rohkem huvitatud. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 60) Kehahoiak ja hingamine Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest, alaväärsustundest või soovist märkamatuks jääda. Mõne tundliku hingelaadiga pikka kasvu inimesed tõmbuvad kühmu, et mitte teiste kohal kõrguda ja endast lühemaid hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju, suurema enesekindluse ja avalama olekuga kui kühmus kehahoiakut. Ettepoole kummardumine tähendab avalust ja huvi, tahapoole nõjatumine huvipuudust või kaitsepositsiooni. Pinges ja jäik kehahoiak annab samuti märku kaitsepositsioonist, vaba olek
annaabi.ee 
