või j. Kä_sime sõbraga metsas suusatamas. Möödusime vanast pa_ust, le_dsime sirge suusara_a. _aanil oli hea tu_u ja minulgi oli lõbus olla. Nägime mööda _ooksmas vä_kest _änest. Metsas oli pal_u suusata_aid. Jaan nägi oma naabrima_a Ma_at. Hõ_kasime talle v__sakalt tere. Kõik_al olid eilsest lumesa_ust võ_msad hanged. Ko_u sõ_tsime piki _õge. Pane tähele! Kasuta nende väljenditega 6 lauset. Oja ääres kukkus ojja Maja ümber läks majja Lõbusas tujus sattus heasse tujju Kivi kukkus ojja. Meie kodu on oja ääres. Meie maja on beez. Kass läks majja. Ropkamõisa 10 5202639 kadi.kynnapuu@m ail.ee marika.lepaste@roc he.com 13 k Leia vead, igas veerus on üks sõna valesti kirjutatud. Kirjuta see õigesti! rijul maijas vaija riie saiale majas rajad tujus ojja majja tujju raijum riiul maias vaia raium
VEAOHTLIKUD SÕNAD kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust
liitsõnad -gi, -ki liide l,m,n,r järel ülipikk s liide algab sama tähega, millega sõna lõppeb lõppklass sinkki marssis rõhkkond VEAOHTLIKKE VORME Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti Kümmekonna, sadakonna Töötanud, julgenud, veennud, hüljanud, joostud,
4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks : keskkool,võrkkiik,pappkarp,allkiri, punnsuutäis -GI, -KI 1. Helitud häälikute järel kirjutatakse rõhuliide ki : kasski , vendki,haabki 2. Helilisele häälikule liitub gi : vihmgi,kanagi,kohvgi,koorgi,mahlgi,kanngi I ja J ÕIGEKIRI Silbi alguses kirjutatakse J : maja , oja, materjal Silbi lõpus kirjutatakse I : maias, hoia,seeria NB! Ojja , majja, tujju Ü ja i järel ei kirjutata j : süüa,müüa,püüa,käiatud, saiad, preemia J kirjutatakse ü ja i järele ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija , tulija, müüja, elektrijuhe KIRJAVAHEMÄRGID 1.Koondlauses on korudvad lauseliikmed , mis eraldatakse koma,sidesõna või koma ja sidesõnaga. Koma pannakse : kuid,aga,vaid,ent ette Ei panda: ja , ning,ega ,või,ehks nii.. kui ka ette
Meil siin Eestis on kindlasti selliseid perekondi, kus sellised asjad toimuvad igapäevaselt ja sellest vaikitakse kuna elatakse hirmu all. Kuid need, kes julgevad enda ja pere eest välja astuda, neile pakub riik abikätt. Kuna me oleme statistikas alkoholi tarbimise kohapealt teisel kohal, siis kindlasti on alkohol väga suur vägivalla tekitaja. Inimesed tarbivad nii palju meelemürke, et satuvad üleolevasse tujju, tekitades suuri konflikte, mis lõppevad ikka haiglas või halvimal juhul surmaga. Meil Eestis on selliseid tagajärgi õnneks vähe, kuid nt. Ameerikas on see väga levinud probleem. Selline on minu vaatenurk vägivallale ja selle probleemi tekitajatele. Vägivald on probleem, mis oli juba sajandeid tagasi, on praegu ja on ka tulevikus. See on paratamatus, millega peame oskama elada. Saab ainult loota, et see arv, mis
psüühika, stiihia, psüühiline · Lühikese täishääliku järel on enamasti hh: psühholoogia, psühhiaater, mehhanism, mahhinatsioon, uhhaa * aga mõnedes sõnades on ka h boheemlus, muhameedlane · Sõna lõpus on enamasti hh: krahh, almanahh, tsehh, tsehh Aga ka h: aitäh, nonoh, tohoh, säh 3. i ja j Silbi alguses on j, silbi lõpus i sa-jab, ma-ter-jal, ports-jon sai-ad, ma-te-ri-aal-ne, mis-si-oon * Erandlik on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju, ajju * Tegijanimi (tunnus ja) Käi/ma + ja = käija, müü/ma + ja = müüja, raiuma + ja = raiuja III Häälikuühendi õigekiri Kaashääliku- ehk konsonantühendis on kaks või rohkem järjestikust erinevat kaashäälikut. Täishäälikuühendis ehk diftongis on kaks järjestikust erinevat täishäälikut, mis kuuluvad ühte silpi. Nii kaashäälikuühendis kui ka diftongis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: börs, bors, mõtlik, linlane, lõplik, kümned, kausjas, kaunid.
asjaajaja · Al Qaeda või Al Qaida Poolitamine: silbi piirilt, liitsõnu sõnapiirilt, ühte täishäälikut ei eraldata, kaashäälikuühendis viimane kaashäälik järgmisse silpi. VEAOHTLIKKE VORME · õudne: õudse · anekdoot · materiaalne, aga materjal · psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline · müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju · krahh: krahhi: krahhi · almanahh: almanahhi: almanahhi · guljass: guljasi: guljassi · duss: dusi: .dussi · bors: borsi: borsi · portugallane · austraallane · arahhis · terrass · kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett · -lik ja -likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus · sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti · kümmekonna, sadakonna
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Reigo Tamm Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2009 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks olen valinud ,,Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Teema valikut kaalusin pikalt, kuid lõpuks otsustasin selle teema kasuks, kuna tundus et mul endal võib häälikuortograafiaga kõige enam probleeme olla. Oma referaadiga soovin ma anda oma kaasõpilastele väikese ülevaate eesti keele õigekirjast ja sellega kaasnevatest reeglitest.Allikatena olen kasutanud erinevaid artikleid internetist. 1 Võõrsõnade õigekiri 1.1 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Keelendid jagunevad kolmeks: tsitaatsõnadeks, võõrsõnadeks ja omasõnadeks. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis ja neid kirjutatakse selliselt nagu nad on oma algses keeles.Nende sõnade häädlus peaks sar...
looma looja luua fuajee missioon sõitma sõitja sõita ateljee konsultatsioon hüppama hüppaja hüpata intervjuu religioon vaatama vaataja vaadata karjäär orienteeruma majja JJ ojja tujju ajju das saia. I variant periood IA zooloogia seeria ideoloogia preemia bioloogia meloodia Bulgaaria energia Serbia teooria Austria paroodia Itaalia stiihia epideemia entsüklopeedia geograafia antoomia akadeemia IUM müsteerium ministeerium suudium akvaarium kollegium
Isa ütles, et ta ei saa tööle minna, ja magas edasi. Tulge siia, lapsed, ning vaadake mis ma tegin! 2) ja, ning või ees, kui need alustavad vastandavat lauset, nt Oli juba möödunud peaaegu kümme tundi, ja (=aga, kuid) mehi polnud ikka näha. Lapsed tulevad meiega suvitama, või (=või muidu) me loobume üldse maaleminekust. VEAOHTLIKKE VORME Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti Kümmekonna, sadakonna Töötanud, julgenud, veennud, hüljanud, joostud,
hea ea (iga) hädal ädal i ja j Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: va-ja vai-a, sa-jad sai-ad, ma-jast mai-ast, o-ja hoi-a. mater-jal mateeri-a, materi-aalne mil-jon staadi-on 5 ports-jon sümpoosi-on komis-jonvari-atsi-oon, vari-ant Erandlik on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju. ü järel ei kirjutata i-d, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, müüa, müüakse, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe, hüüu, püüu (vt morfoloogiline põhimõte). üi erandid on laensõnad rüiu ja süit. ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, käia, käiakse, siia, laiad, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide -ja (morfoloogilise põhimõtte
võõra mehe käest muud kui tema hüüdnime. Noor- 294 mees vastas: «Gavrilo», ja sellest oli Juhanile seks korraks küll. Gavrilo jäi Oru peresse elama, tegi rõõmsa meelega tööd ja õppis eesti keele imeliku kiirusega selgeks. Oma elulugu ei ilmutanud ta kellelegi. Oru Juhan ei küsinud, ja kui teised sest juttu tegid, ei vastanud Gavrilo midagi. Esiotsa andis ta omas olemises märku, et kurvad mälestused tema südant koormasid; ta sattus aegajalt nukrasse tujju ja valas salamahti pisaraid. Aegamööda kadusid need tujud ja Gavrilo näis oma uue elujärjega leppinud olevat. See tuli sellest, et tema ja Oru peretütre Maali vahel armastus oli siginenud. See oli igapidi loomulik. Gavrilo oli kena noormees, peene viisiga, tulise loomuga, rõõmsa meelega; Maali oli metsa varjul kasvanud õieke, õrn, värske ja puhas. Nad pidid teineteist armastama -- see ei võinud teisiti olla. Maali ei teadnud veel õieti, mis armastus oli, ta ei
kui nad temaga rääkides laskuvat teisele põlvele ja nimetavat teda alati «majesteediks», teenivat teda söögiaegadel esimesena ega istuvat ta juuresolekul, enne kui ta seks luba annab. Niisiis Jim ja mina hakkasime teda majesteeditama, tegime ta heaks üht ja teist ja kolmandat ja jäime püsti seisma, kuni ta ütles, et me istuksime. See mõjus temasse ilmatu hästi, ta muutus lõbusaks ja sattus heasse tujju. Aga hertsog oli nagu tusane ega tundunud sugugi jahul olevat selle asjaga. Kuningas oli temaga siiski tõsiselt sõbralik ja ütles, hertsogi vanaisa-isa ja kõik teised Bilgewateri hertsogid olevat tema isa juures heas lugupidamises olnud ja teda sageli külastada tohtinud. Kuid hertsog jäi tükiks ajaks vihaseks, kuni viimaks kuningas ütles: «Näib, nagu tuleks meil neetud kauaks ajaks koos siia pagapa parvele jääda, Bilgewater; mis mõtet on siis teil tusane olla
meelelahutuseks meie väsitavas ja vastutusrikkas töös." Uspenski kõnele järgnes, võib öelda, otseteed kõnede sadu, aga nad kõik peeti rohkem moe pärast kui sisemise tule sütitatuna. Vellemaa ja teised õpilased ootasid kärsitusega, millal küll üldine kõnekõma ja õhetavad näod annavad mõista, et on saabunud tõdede ajajärk peo- ühiskonnas, aga sellekohased tunnused ei tahtnud ega tahtnud ilmuda. Ainult härra Slopasevi hääl oli juba valjuks läinud ja temast sattus tujju ka Voitinski oma ainsal tugitoolil, kõõksudes aina naerda ja lüües käega takti, nagu viibiks ta vaimus mitte siin, vaid mõnel kontserdil. Kui Voitinski peenike ja nõrk hääl katsus jäljendada viiuleid, siis Slopasev pani mürisema aina suured pasunad. Voitinski mängis ikka Straussi, Slopasev Offenbachi, seda nõudis nende kunstiline iseloom. Aga kui Uspenski nimetas oma kõnes inimest, siis unustas Slopasev
annaabi.ee 
