25. Simulatsioonil baseeruvad ökonomeetriliste mudelite analüüs. Mittelineaarse ökonomeetrilise mudeli peamiseks puuduseks on võrrandi vähene ülevaatlikkus. Sisuliste järelduste tegemiseks on toodud regressioonvõrrandit vaja spetsiaalselt analüüsida. Peamise küsimused, millele peaks analüüs vastuse andma on lk. 61 konspektis. EKSAMI VARIANT 1.Reg.analüüsi peamiste komponentide meetodil. Olemus, kasutamise või- malusi.Meetodi olemus- esialgsed sõltumatud muu-tujad X1,X2,Xn teisen-datakse lin-ste teisenduste abil tinglikeks suurusteks e. komponentideks.Kõigepealt leitakse esimene kompo- nent K1. Leidmisel on lisa-tingimusteks eeldus, et selle komponendi varieeruvus on max. Siis leitakse K2,K3 jne lisatingimuseks on 1)K2,K3 on eelmistega risti; 2)K2, K3, Kn varieeruvus on max.Peamiste K kasut-l on probleemiks edaspidisel analüüsil kasut-v K arv. Analüüsi tegija peab otsus-tama mitut K ta edaspidi kasutab. 2
vähen. ja soovi mitte rahu rikkuda. 2. Üksmeelsuse illusioon. Tundub, et kõik on otsuse poolt. Vaikimist võet. kui nõusolekut. Kon- sensuse taotlus ület. individuaalse kriitil. mõtlem. ja plaanide realistliku anal. Grupi eest peidet. vastuolulist teavet või seda naeruväärist. 3. Tugev surve mittenõustujatele. Surve ühetaoliseks muutum. Leit., et teisitimõtlejate lojaalsus on küsitav. Grupp kiidab heaks üksmeele taotlused ning kasut. kõiki survevahendeid, et mittenõus- tujad oma meelt muudaksid. 4. Isehakanud meelsuse valvurid. Need, kes grupis kaitsevad liidrit ja grupiliikmeid vastuolulise teabe eest. Asetavad aktsente nii, et üksmeelsuse illusioon säiliks. 31 25. Grupi mõju grupi liikmetele (psühholoogilised tulemused). Koostegevuse protsess seob in. ning seetõttu on otstarbekas anal., millised tegurid etendavad olul. osa nende seoste kujunem. Sageli pole need vahetult jälgit
piirsirged. Sellisel juhul ei ole ka funktsiooni tuletis f (a) argumendi v¨a¨artusel x = a m¨a¨aratud. Seega v~oib ¨oelda, et argumendi v¨ a¨ artusel x = a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A = ousunurk ei ole 2 . (a, f (a)) sile joon, mille puutuja t~ ¨ Oeldut illustreerib joonis 3.5. Punktides A1 ja A2 on joon sile, seal on tema puu- tujad u ¨heselt m¨a¨ aratud (joonisel kujutatud pidevate sirgl~oikudega). Puutujate ousunurgad erinevad 2 -st, j¨arelikult on funktsioonil f argumendi v¨a¨artustel t~ x = a1 ja x = a2 olemas l~oplikud tuletised. Seevastu punktis A3 joon murdub. Punktiiriga on kujutatud l~oikajate piirsirged m~olemapoolsel l¨ahenemisel A3 -le. Need on erinevad, seega ei ole puutuja m¨a¨aratud. Argumendi v¨a¨artusel x = a3 funktsiooni tuletis puudub. yy
piirsirged. Sellisel juhul ei ole ka funktsiooni tuletis f (a) argumendi v¨a¨artusel x = a m¨a¨aratud. Seega v~oib ¨oelda, et argumendi v¨ a¨ artusel x = a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A = ousunurk ei ole 2 . (a, f (a)) sile joon, mille puutuja t~ ¨ Oeldut illustreerib joonis 3.5. Punktides A1 ja A2 on joon sile, seal on tema puu- tujad u¨heselt m¨a¨aratud (joonisel kujutatud pidevate sirgl~oikudega). Puutujate t~ousunurgad erinevad 2 -st, j¨arelikult on funktsioonil f argumendi v¨a¨artustel x = a1 ja x = a2 olemas l~oplikud tuletised. Seevastu punktis A3 joon murdub. Punktiiriga on kujutatud l~oikajate piirsirged m~olemapoolsel l¨ahenemisel A3 -le. Need on erinevad, seega ei ole puutuja m¨a¨aratud. Argumendi v¨a¨artusel x = a3 funktsiooni tuletis puudub. yy
Ühtlasi selgus, et minimaalne on see alati siis, kui tellimis- ja säilituskulud on ühesuguse suurusega ehk omavahel tasakaalus. Joonis 14.10 Optimaalne tellimiskogus 1913. aastal õnnestus äri- ja majandusmehel H.W. Fordil siduda omavahel valemis muu- tujad, millest sõltub majanduslikult optimaalsel tasemel tellimuspartii suurus. Mudeli võttis kasu- tusele konsultant R.H. Wilson, kelle nime järgi nimetatakse seda Wilsoni valemiks. Valem või- maldab arvutada teatud tingimustel optimaalse tellimuskoguse ehk tellimuspartii suuruse, mille
annaabi.ee 
