Üldiselt oskame ehitada hooneid nii, et sademed neid oluliselt ei kahjusta. Tähtis on, et konstruktsioonid saaksid pärast kuivada. Õigete lahenduste puhul on niiskuskahjustused välistatud seda nimetatakse konstruktiivseks niiskuskaitseks. Vihm võib lekkida läbi katkise katuse või koormata fassaadi katkiste detailide tõttu. Poorne fassaadimaterjal imab endasse saju ajal vett. Sademed on ka lumi ja tuisk, mis tungivad pragude vahelt sisse. Tuisuse ilmaga pööningule sattunud lumehang võib sulades olla ämbritäis vett. MAAPINNA NIISKUS Maapinna niiskuse moodustavad maapinnale langev sadevesi, pinnasevesi ja põhjavesi. Vundamendi äärde rajatud lillepeenraid kastes kallame ise vett vundamendile. Taimede juured hoiavad pinnase niiske. Niiskust otsides võivad juured tungida vundamendi sisse. Vihmavesi jookseb maapinnal vastavalt kaldele. Tugeva saju korral on vett nii palju, eriti kuival pinnasel või asfalteeritud pindadel
väljas. Kui filmis „Les bonnes femmes“ saatis esmalt lausa arusaamatult kurjakuulutav orkestratsioon mootorratturist Ernestit, kes alles lõpus mõrvariks osutus, siis on siin kasutatud sama võtet vanemhärra Glomaud’ puhul, kes oma kasutütart Mariet vägistab. Filmi kulminatsioon, kus Yvonne enneaegselt sünnitama hakkab ning François esmalt doktorit ja seejärel kaduma läinud Serge’i läbi pimeda ja tuisuse küla taga otsib, on tehtud väga pingeliseks. Palju aitab sellele kaasa paralleelmontaaž, mis hüppab sünnitusvaludes karjuva Yvonne’i ja pildituks joonud Serge’i lumes enda järel lohistava François’ vahel. Olukord on pingeline eelkõige seetõttu, et Serge’i õigeaegne jõudmine sünnitusele aitaks François’l mitte ainult end Yvonne’i silmis tõestada, vaid ka parandada Serge’i eneseväärikust ja hapuks läinud suhteid oma naisega. Lõpukaader
Pealiskasuka all kanti särki või põhjapõdravasika nahast aluskasukat, millel oli karv seespool. Aluskasuka peal võidi kanda ka kalevist jakki, naised võisid kasutada aluskasukat kleidi asemel. Inarisaamidel oli suviseks pealetõmmatavaks rõivaks parknahast jakk, mida võiti kalarasvaga, et seda vettpidavaks muuta. Varakamad mehed kasutasid pealiskasuka õlgade katmiseks karu-, ahmi- või põdravasikanahast katet, mis oli eriti omal kohal tuisuse ilmaga. Naistel oli sarnane riietusese kalevist. Hilisemal ajal asendati see keskaegsest Skandinaaviast Saamimaale levinud kalevist keebiga, mis oli varustatud kapuutsiga. Naised võisid ümber kaela kanda ,,oravasabakaelust", mis valmistati paarikümnest oravasabast. 77 Kangastest rõivaste valmistamine algas Saamimaal keskajal, kui kaupmeestelt saadi kalevit osta. Edaspidi kooti ja vanutati kalevit ise.
tema juures karjus: ,,Miks te ei kuula, kui härra Maurus hüüab! Tema on vana, ei jäksa enam joosta ja teie ise saate ka ükskord vanaks." Need sõnad hakkasid kuidagi imelikult Indrekusse kinni. Talle tulid äkki meelde isa könksus sõrmed, nagu ta neid näinud laudiredeli pulkadel. Ta mäletas ka viletsat Voitinskit ja poologarat Schulzi. Nõnda siis peatus ta ja pöördus ümber. Direktor seisis paljaspäi tema ees, hallid juuksesalgud tuisuse tuule sasida. Pahema käega hoidis ta öökuue hõlmu koos, mida tuulepuhangud lehvitasid. Paremaga toppis ta Indrekule midagi välimisse tasku ja rääkis: ,,Pange käsi peale, muidu viib tuul ära. Inimesel peab ometi viiski rubla raha olema, kui ta tahab eesti jumala vastu minna. Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja, aga nüüd on härra Maurus juba vana."
annaabi.ee 
