Krõõt oma neljanda lapse. Last kandes jäi Krõõt aina nõrgemaks, kuid Andres ei märka seda. Sünnib poiss ja Krõõt sureb, olles varasemalt Marile öelnud, et talle meeldiks, kui Mari saaks Eespere perenaiseks ja hoolitseks tema laste eest. Andresel käsib enda ja laste pärast uue naise võtta. Matused on suured ning nutjaid palju, Andres süüdistab ennast, kuna tahtis nii väga poega ja ta naine pidi selle eest elu andma. Aega mööda asendub Andrese valu tuimusega ning ta nagu ei tunnekski enam midagi. Krõõda kirikusse sõidutamisel avastab, et Pearu oli teed silunud, et surnul hea sile sõita oleks ning Pearu vihastas, et ta ise selle peale ei tulnud. Peale Krõõda surma hakkabki Mari hoolitsema ka tema laste ja majapidamise eest. Juss mõistis seda alguses ning oli rahulik, kuid keelekandjast saunatädi pani talle pähe mõtte, et ehk Mari ei tahagi tagasi tulla. Armukadedus suureneb, kuni jõulude aegu ei saa Mari Jussiga laste tõttu
hea tulemuse kirurgiline ravi. Vaevusteks on valu randmes ja labakäes koos suremistunde ja tuimusega , mis tüüpiliselt esineb vastavalt mediaanse närvi kulule pöidlapoolsete sõrmede (pöial, nimetissõrm, keskmine sõrm ja pool nimetut sõrme) peopesapoolses osas. Ennetamine: Eelkõige korduvate liigutuste vältimine, puhkepauside tegemine ja ergonoomilised töövõtted.
- Adrenaliin – toitumine, vererõhk, hingamise regulatsioon - Noradrenalin – sümpaatilises närvisüsteemis hormoon, ärgastus, tähelepanu, käitumuslik reaktiivsus, söömiskäitumine - Glutamaat – erutusaminohape - GABA – pidurdusaminohape - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek) vastus allergiale või vigastusele, G- VALGUGA SEOTUD Kui Na+ kanalid blokeerida siis ei saa aktsioonipotentsiaali tekkida,närvirakk sõnumit ei edasta. Algab näo ja jäseme tuimusega, edasi nõrkus, treemor, krambihood lõpuks hingamine seiskub – nt mürgid HORMOONID - Östrogeen – naissuguhormoon - Androgeen – meessuguhormoon - Progestiin – hoiab alal rasedust - Kortisool – vabane stressi tingimuses, positiivset seotud depressiooniga - Oksütotsiin ja vasopressiin VII LOENG Farmakodünaamika ja farmakokineetika mõisted - Farmakokineetika – ravimite saatus organismis
ise ja annab meilegi endast märku, või seetõttu, et riknenud vedelik, mitte leides enam kokkuvoolamiseks kohta, hävitab end ise, kaotades selle tundmisvõime, mille ta ülemäära on täitnud. (9) Nii rahuneb valu podagra ja kiragra ja kõikide liigese- ja soontehaiguste puhul, kui ta need, mida vaevas, on teinud tuimaks. Nende kõikide puhul ärritab esimene valusööst, ajapikku valuhoog nõrgeneb ja valu lõpeb tuimusega. Hamba-, silma- ja kõrvavalu on seepärast üliterav, et ta sünnib kehalises kitsuses; vähem terav, tõesõna, pole ka peavalu, kuid ülisuure ägeduse korral muutub ta teadvusetuseks ja sügavaks uneks. (10) See niisiis on määratu valu puhul lohutuseks, et sa paratamatult lakkad teda tundmast, kui oled tundnud ülemäära. See aga ongi, mis kogenematuid kehaliste vintsutuste puhul kohutab; nad pole harjunud rahulduma vaimuga. Keha tähendab neile liiga palju
lahke naeratusega tervitada. Muidugi ei puudunud ka mõnitajaid -- millal need Eestis on puudunud? «Vaadake, nooremad!» seletas keegi taat, «see on tubli maamees. Meie poleks iialgi vabaduse mõtet pähe võtta julgenud, kui tema öösiti külast külla ei oleks rännanud, mehi kokku ajanud ja neile uut vaimu sisse valanud. Kas ta pole sada korda surmahädas olnud, kas ta pole aastate kaupa pidanud rahva tuimusega ja piitsahirmuga võitlema? Iga teine oleks ammu tüdinud, aga tema saatis võimatu asja korda.» «Mina toda ei usu,» vaidles keegi poolvaljult vastu. «Teeb enese mässumeheks, ise poolsaksa. » «Mis ta minust parem on?» kahtles teine. «Räägitakse, saksad olevat teda kurjasti nülginud,» tähendas üks noorem mees. «Aga kas ta seda kunagi on kaevanud?» tähendas esimene taat elavalt. «Kas ta ilmaski enesest 99 räägib? Ei sõna. Kui küsid, teeb teist Juttu
annaabi.ee 
