sajandi kõige väärtuslikum pärand. Selgemalt kui teistes kunstiliikides näeme vastuoluliste tendentside põimumist. Ühelt poolt toretsemine, idealiseerimine ja elukauged allegooriad, teiselt poolt jõuline ja lopsakas loomutruudus ning isegi naturalism. 17. sajandi alguses kutsusid CARRACCI d üles loobuma ühe suurmeistri jäljendamisest. Carracciod asutasid Bologna linna õppeasutuse, kus nad ise töötasid õpetajatena. Bologna koolkonna kunstil oli tolle aja Euroopas tuhutu mõju. N: ANDREA del POZZO laemaal Sant Ignazio kirikus Roomas. Realistlikuma maalisuuna esindajaks on GARAVAGGIO (1573-1610). Ta põlgas idealiseerimist ja püüdis kujutada elu nagu ta seda nägi. Garavaggio eesmärgiks ei ole suursugune ja täiuslik kompositsioon, inimeste poosid on rõhutatult juhuslikud, näiteks seljaga vaataja poole. Kõikide figuuride liitmisel on eriline osa valgusel, mis langeb ülevalt. Valgusvihk on tugevasti kontrastne muidu tumeda pildiga (n.n.lakaluugivalgus)
Välja sisaldus Universumis on igatahes palju suurem ainest. Uuemad füüsikateooriad ei tee enam ainel ja väljal vahet. Mateeriat pole tege- likult olemas. See eksisteerib ,,energiavormina". Seega kui inimene tajub absoluutset kaaluta olekut, siis ta tunnetab tegelikku reaalset maailma enda ümber. Muidu harilikult tajuks ta näilist reaalsust, mida loob ,,mateeria-füüsika". Inimene tunnetab mateeria olemasolu või selle puudumist. Absoluutse kaaluta oleku taju loob inimesel tuhutu vabaduse ja ühtsuse tunde absoluutselt igas mõttes. Nagu oleks kõigega ja kõigiga seotud, mis kogu Universumis üldse toimub ja olemas on. Kuid samas nagu ei oleks ka. Jääb inimesel ka nö. ,,isiklikku ruumi". Nagu inimene, kes on riides, 33 tunneks ennast lahtiriietatuna alasti või kes, aastakümneid vanglas olnud, nüüd järsku vabaduses. Sellises kaaluta olekus tunneb inimene ennast peaaegu täiesti pinge vabalt
Välja sisaldus Universumis on igatahes palju suurem ainest. Uuemad füüsikateooriad ei tee enam ainel ja väljal vahet. Mateeriat pole tege- likult olemas. See eksisteerib ,,energiavormina". Seega kui inimene tajub absoluutset kaaluta olekut, siis ta tunnetab tegelikku reaalset maailma enda ümber. Muidu harilikult tajuks ta näilist reaalsust, mida loob ,,mateeria-füüsika". Inimene tunnetab mateeria olemasolu või selle puudumist. Absoluutse kaaluta oleku taju loob inimesel tuhutu vabaduse ja ühtsuse tunde absoluutselt igas mõttes. Nagu oleks kõigega ja kõigiga seotud, mis kogu Universumis üldse toimub ja olemas on. Kuid samas nagu ei oleks ka. Jääb inimesel ka nö. ,,isiklikku ruumi". Nagu inimene, kes on riides, tunneks ennast lahtiriietatuna alasti või kes, aastakümneid vanglas olnud, nüüd järsku vabaduses. Sellises kaaluta olekus tunneb inimene ennast peaaegu täiesti pinge vabalt. Selline kaaluta oleku ta-
Välja sisaldus Universumis on igatahes palju suurem ainest. Uuemad füüsikateooriad ei tee enam ainel ja väljal vahet. Mateeriat pole tege- likult olemas. See eksisteerib „energiavormina“. Seega kui inimene tajub absoluutset kaaluta olekut, siis ta tunnetab tegelikku reaalset maailma enda ümber. Muidu harilikult tajuks ta näilist reaalsust, mida loob „mateeria-füüsika“. Inimene tunnetab mateeria olemasolu või selle puudumist. Absoluutse kaaluta oleku taju loob inimesel tuhutu vabaduse ja ühtsuse tunde absoluutselt igas mõttes. Nagu oleks kõigega ja kõigiga seotud, mis kogu Universumis üldse toimub ja olemas on. Kuid samas nagu ei oleks ka. Jääb inimesel ka nö. „isiklikku ruumi“. Nagu inimene, kes on riides, tunneks ennast lahtiriietatuna alasti või kes, aastakümneid vanglas olnud, nüüd järsku vabaduses. Sellises kaaluta olekus tunneb inimene ennast peaaegu täiesti pinge vabalt. Selline kaaluta oleku ta-
annaabi.ee 
