ja on üheks iidseimaks perekonnaks imetajate klassi kiskjaliste seltsis. Tuhkrute kõige lähemateks sugulasteks on kärp, nirk ja euroopa naarits; kaugemad sugulased on nugis, soobel ja mäger. Tuhkrud väikesed loomad, kelle kehapikkus on 35-60 cm ja kehamass 350 g kuni 2.5 kg (kuigi esineb ka rohkem kui 3.5 kg massiga eksemplare). Kehamass kõigub sõltuvalt aastaajast: talvel on see tänu tagavaraks kogutud ,,talverasvale" tunduvalt suurem kui suvel. Tuhkrutel on tugevalt avaldunud sooline dimorfism: isasloomad on emasloomadest suuremad, mõnikord isegi poolteist kuni kaks korda, neil on laiem ja lamedam koon, suuremad käpad ja tihedam karusnahk. Samuti on isastel ja emastel erinev käitumine: isased on enamikul juhtudel rohkem peremehesse kiindunud, emased on sõltumatumad, kuid kuulekamad ja mänguhimulisemad. Vaatamata sellele, et tuhkrute metsikud sugulased on öise eluviisiga, kohanevad kodustatud tuhkrud oma peremehe elurütmiga kergesti
Talvel on see paksem kui suvel. Aluskarva katvad pealis- ehk okaskarvad on pikemad ning varieeruvad valgest mustani ent levinuimad on albiino ja soobel.Tunnustatud on ka muud värvid nagu mitmed valged märgised rinnal, näol ja/või jalgadel. (Bourne, Caley, 2012a) Valguspäeva pikkuse muutumine toob kaasa tuhkru hooajalise karvavahetuse, mis toimub kaks korda aastas: veebruar-märts ning oktoober-november. Kunstliku valguse tingimusel pidades saab karvavahetusaega nihutada. Tiinetel tuhkrutel on karvaajamine põhjustatud hormonaalsetest muutustest ning see toimub umbes 20. tiinuspäeval. Kodutuhkrutel on pärakunäärmed, mis toodavad tugevalõhnalist nõret. Tuhkrud pritsivad seda vaid ohu ja ehmatuse korral, vahel ka väga lõdvestunud olukorras. (Eesti tuhkrusõprade klubi, 2011) 2 Siseehitus Tuhkrutel on 14 või 15 ribi. Osa isenditel on ühel pool 14 ent teisel pool 15 roiet. Neil on viis
Vaenlased Nugised võivad ettevaatamatuse korral leida tee suuremate röövlindude toidulaule ning vahel täita ka rebaste kõhtusid, kuid nugiste suurimaks vaenlaseks on ikkagi inimene, kes hindab tema ilusat kohevat karva. Huvitavaid tähelepanekuid Nugistele ei meeldi vesi ja märjakssaamine. Suurema osa oma elust veedavad nugised puu otsas. Jahipidamine Metsnugis on Eestis tavaline jahiloom oma väärtusliku karusnaha pärast. Jahiaeg nagu tuhkrutel, novembrist veebruarini. Kasutatud kirjandus American Mink Miksike BBC Wildfacts T. Randveer ,,Jahiraamat", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003. Wikipedia Enda looduses kogutud tähelepanekud. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://web.ejs.ee/et/jahimehele/jahikalender.html BBC Wildfacts Wikipedia
_ Meelelahutuseks _ Õpitakse kontrollima oma hammustuste tugevust 58.Erinevad mängimise tüübid Esemetega mängimine _ Mänguks kasutatakse elutuid esemeid nagu kivid, lehed, suled, puuviljad ja inimese poolt pakutud esemed. _ Mängu käigus neid esemeid tõmmatakse, lükatakse, rebitakse või näritakse. _ Enne mängu eelneb sageli selle eseme uudistamine _ Täiskasvanud metsloomade hulgas esineb harva, kuid see-eest sageli koertel, kassidel ja tuhkrutel Liikumismängud _ Liikumis-keerlemismäng _ Üleshüppamine, hüplemine, keerlemine, edasi-tagasi hüppamine, püherdamine, saba tagaajamine jne _ Funktsioon: _ Võimaldab nii harjutada kui ka treenida spetsiifilisi motoorseid oskusi, mida vajatakse edaspidises elus _ Võimaldab loomadel paremini aru saada elus valitsevatest seostest _ Närvirakkude ja väikeaju vahel tekivad tugevamad seosed ning liigutused muutuvad sujuvamaks ja koordineeritumaks Sotsiaalne mängimine
annaabi.ee 
