TUHKUR Üldandmed tuhkrute kohta Me elame täiesti hullumeelses maailmas, ja meie ümber on neli kivist seina. Meie elutempo sunnib meid pidevalt kiirustama. Ja meie elu möödub jooksujalu. Kuid ööpäevas leidub siiski paar tundi, millal saame lõõgastuda ja puhata. Ning sellel hetkel vajame me kindlasti tükikest elusat loodust. Tavaliselt on selleks kass või koer. Kuid neile ei piisa mõnest tunnist, mida me võime neile pühendada. Koeraga tuleb kindlasti
selgroogsete alamhõimkonda, imetajate klassi, kiskjaliste seltsi, kärplaste sugukonda, kärbi perekonda ja tuhkru liiki kuuluv alamliik, kes on kodustatud mitu sada aastat tagasi. (Myers, et al., 2012) Kindlalt pole teada, kuidas see alguse sai, sest versioone on erinevaid. 1 Välisehitus Kodutuhkur on täiskasvanult umbes 30-40 cm pikkune (koos sabaga) kiskja, kellel on väiksed ümara kujuga otstest valged kõrvad ning pikk karvkattega saba. (Eesti Tuhkrute Liit, 2012) Tuhkru nahk on väga paks, eriti seljal ja kaelal. Nahka katab hele aluskarv ehk villakarv, mis koosneb peenikestest, lühikestest ja pehmetest karvadest. Talvel on see paksem kui suvel. Aluskarva katvad pealis- ehk okaskarvad on pikemad ning varieeruvad valgest mustani ent levinuimad on albiino ja soobel.Tunnustatud on ka muud värvid nagu mitmed valged märgised rinnal, näol ja/või jalgadel. (Bourne, Caley, 2012a)
kui aktiivne loomake magab. Vanemaks saades laseb ta ka ärkvel olekus küüsi kärpida. Toitmine Tuhkrule sobib kõige paremini spetsiaalne kuivtoit, Eestis leidub neid päris mitmeid. Tuhkrutoidu puudumisel võib kasutada kassidele mõeldud kvaliteettoite. Erinevad allikad kirjutavad, et kassitoitudest on sobilikud just kassipoegadele mõeldud toidud, sest need on mõeldud suurema energia vajadusega loomakestele. Samuti võib anda ka kodutoitu (muna, liha). Kui pole võimalik tuhkrute spetssegusid hankida, siis soovitatakse kassipoegade sööki kuni tuhkru 4-aastaseks saamiseni, sest vastasel juhul jääb toitainetest puudu ja energiavajadus rahuldamata .Ei soovitata anda eriti palju kala ning piimatooted peaksid olema laktoosivaba. Laktoosi sisaldavaid piimatooteid ei tohi tuhkrule anda!!! Piimatooted põhjustavad tugevat kõhulahtisust ja vedelikukaotust. Nii pisikesele loomale muutub vedelikukaotus väga ruttu saatuslikuks Majutus
Tuhkur on levinud üle terve Eestis, kuid tema arvuku varieerub niimoodi, et Lõuna-Eestis on tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Selle peidulise ja öise eluviisiga arvukust on väga raske hinnata, mistõttu polegi teada palju tuhkruid Eestit oma koduks peab. Eluiga Kuni 5 aastat. Pereelu Tuhkrud sigivad korra aastas, mille tulemusena sünnivad pärast 40 päevalist tiinusperioodi 5-8 pealised pesakonnad. Emapiimast toituvad tuhrkupojad neli esimest elunädalat. Toidulaud Tuhkrute põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud. Lisaks süüakse ka kahepaikseid, raipeid ning linnumune. Tuhkrud on osavad kütid, jälitades oma saaki ning tabamisel surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele. Vaenlased Tuhkrud võivad langeda saagiks suurematele röövlindudele, kuid ka röövloomadele, kuigi seda juhtub suhteliselt harva. Huvitavaid tähelepanekuid Tuhkrud võivad paarituda ka haruldase Euroopa naaritsaga ning saada viljakaid järglasi.
Taastumised ehk demutatsioonid - toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Suktessioon ehk koosluste vahetus ökosüsteemide muutmine sadada kuni tuhandete aaastate jooksul, on seotud koosluse struktuuri ja kooseisu pöördumatu Kliimakskooslus Kuidas hundid muutsid jõgesid? Nad andsid paljudele loomadele elu. Nad tapsid põtru. Need kohad kus hundid elasid, hakkasid elama, tuli palju erinevadi loomi. Jäneste ja tuhkrute arv kasvas ja see tõi juurde kotkaid, Hundid muutsid jõgesi vähem erosioone, stabiliseerisisd. 70 aastat ei olnud hunte, selle ajaga jõudis hirvede populatsiooni arvukus kasvada. Kuna ei olnud tippkiskjat, ei jäänud populatsioon pidama, vaid kasvas edasi ja tagajärjeks oli et kõik hein söödi ära e tugev ülekarjatamine. Kannatajateks olid kõik kes sõid taimi. Hundid hakkasid hirvede populatsiooni vähendama. Hirved hakkasid vältima teatuid kohti parkide
Tuhkrul on teravad hambad mis on natuke sissepoole kaardu. Ta on hea nägemise ja kuulmisega aga veel parema haistmisega. Pesitseb väiksemates metsades, veekogude kalda-aladel, põlluservadel ja ka inimasulais. On üksikeluviisiga loom. Tuhkur tegutseb hämaras ja pimedas. On võimeline hästi ujuma ja sukelduma. Kui võimalik, elab ta teise looma valmistatud urus või mõnes lihtsas varjes, näiteks hoone põranda all või pööningul. Vajadusel kraabib ise uru. (Tuhkur). Tuhkur Tuhkrute põhitoiduks on närilised: tuhkrul hiired ja uruhiired. Tuhkur murrab peale nende tihti ka konni, kärnkonni, osalt linde, vahel ka küülikuid. (Loomade elu 1987). Jooksuaeg on tuhkrul märtsis või aprillis. Sel ajal jälitavad isaloomad emaseid ja isaste vahel tekivad verised võitlused. Emaloom sünnitab neli kuni kuus poega. Pojad kasvatatakse üles varjatud kohas, näiteks hoone põranda all, puuõõnes või mõne teise looma poolt mahajäetud urus. Nägijaks muutuvad