Rähni jalal on kaks ette- ja kaks tahapoole suunatud varvast. See aitab tal mööda puutüvesid ronida. Igal sügisel langeb lehtmetsas maapinnale hulgaliselt vanu lehti ja oksatükke. Neist moodustub kõdukiht. Kevadeks on see kiht peaaegu täielikult kõdunenud. Puud kasvatavad endale uued lehed. Puude vahel kasvab palju väikemaid taimi, mis pakub toitu ja varjupaika nii väikestele ja ka suurtele loomadele. Kõdukihis elab palju tillukesi loomi, näiteks tuhatjalgseid ja nälkjaid. Nad toituvad kõdunenud lehtedest ja puuokstest. Paljud putukad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Mullakandid ja tuhatjalgsed toituvad põhiliselt surnud taimedest. Päeva veedavad nad kivialuses niiskes pinnases. Metsa all võib kohata väga erineva suurusega röövloomi. Palju väiksemad nende hulgas, näiteks ämblikud, on söögiks suurematele, näiteks karihiirtele ja rebastele. Mõned metsas elavad röövloomad, näiteks karud, söövad nii liha kui taimi
Neil kõigil on oma territoorium, mida nad kaitsevad võistlejate ehk rivaalide eest, kes konkureerivad sama toidu, pesapaiga või paarilise pärast. Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud peavad häälitsedes omavahel sidet. Rähnid söövad tõuke, kes puude sisse käike uuristavad. Lendoravad elavad Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Kõdukihis elab palju tillukesi loomi, näiteks tuhatjalgseid ja nälkjaid. Nad toituvad kõdunenud lehtedest ja puuokstest. Nälkjad ja teod kraabivad endale toitu suus oleva kareda hõõrlaga. Tavaliselt tulevad nad öösiti välja toitu otsima. Paljud putukad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Metsa all võib kohata väga erineva suurusega röövloomi. Palju väiksemad nende hulgas, näiteks ämblikud on söögiks suurematele, näiteks karihiirtele ja rebastele.
METSAALUNE Igal sügisel langeb lehtmetsas maapinnale hulgaliselt vanu lehti ja oksatükke. Neist moodustub kõdukiht. Kevadeks on see kiht peaaegu täielikult kõdunenud. Puud kasvatavad endale uued lehed. Puude vahel kasvab palju väikemaid taimi, mis pakuvad toitu ja varjupaika nii väikestele ja ka suurtele loomadele. Kõdukihi loomad Kõdukihis elab palju tillukesi loomi, näiteks tuhatjalgseid ja nälkjaid. Nad toituvad kõdunenud lehtedest ja puuokstest. Nälkjad ja teod kraabivad endale toitu suus oleva kareda hõõrlaga. Tavaliselt tulevad nad öösiti välja toitu otsima. Paljud putukad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Mullakandid ja tuhatjalgsed toituvad põhiliselt surnud taimedest. Päeva veedavad nad kivialuses niiskes pinnases. Röövloomad metsa all Metsa all võib kohata väga erineva suurusega röövloomi
119. Tuhatjalgsetel on 1000 jalga vale 120. Kui palju jalgu on tuhatjalgsel kõige rohkem loendatud? 375 paari = 750 jalga Selle tuhatjalgse pikkus on ligikaudu 3 cm 121. Suured Aafrika tuhatjalgsed on toiduks inimestele 122. Tuhatjalgsete emasloomad kaitsevad oma järglasi vale 123. Tuhatjalgsed on taimtoidulised 124. Kõige suurem tuhatjalgne Archispirostreptus gigas pikkus kuni 38 cm ei ole inimesele ohtlik, peetakse lemmikloomana 125. Nimeta Eestis elavaid tuhatjalgseid 1) Schizophyllum sabulosum 2) Blaniulus guttulatus täpiktuhatjalg 126. Kuidas käituvad tuhatjalgsed ohu korral? Ohu korral tõmbavad rõngasse, pea ja jalad jäävad seljakilpide alla 127. Putukad on ainsad tiibadega lendavad selgrootud õige 128. Kõikidel putukatel on nägemiseks liitsilmad vale 129. Kuulmiselundid enamusel putukatel puuduvad õige 130. Haistmiselundid asuvad putukatel tundlatel 131. Putukate süda paikneb tagakehas 132
tegelikult lihtsalt eriline klass heterotroofe. Näiteks: ● enamus seeni ● enamus baktereid ● osad loomad Võimalik primitiivne isetoimiv kooslus võiks sisaldada ainult ühte autotroofi ja ühte lagundajat. Suurem osa taimsest massist (peamiselt tselluloos ja ligniin) lagunebki bakterite ja seente abil. Loomad pole võimelised selliseid keerulisi molekule seedima (va. seedekulglas elavate bakterite abil). Loomi, nagu vihmaussid, tuhatjalgseid, kakandeid jt. on klassikaliselt samuti käsitletud lagundajatena. Kaasajal liigitatakse nad sageli detritivoorideks kuna saavad suurema osa oma toidust seedides surnud orgaanilise aine pinnal olevaid baktereid ja seeni. Lagundajatele on ajalooliselt pööratud ja pööratakse siiani teenimatult vähe tähelepanu, kuna lagundajate uurimine on raskendatud nende väikeste mõõtmete tõttu ja inimese silmale ei paista nad enamasti ka kuigi ilusad. Herbivoorid ja karnivoorid
annaabi.ee 
