Arvutame vajamineva energia hulga 𝑄𝑡𝑒𝑔𝑒𝑙𝑖𝑘 = 𝑐𝑣 ∙ 𝑚𝑣 ∙ ∆𝑡 + 𝑐𝑡 ∙ 𝑚𝑡 ∙ ∆𝑡 = 4,19 ∙ 208 ∙ 60,69 + 0,465 ∙ 410 ∙ 60,69 = 64,46 𝑀𝐽 Leiame kütteväärtuse 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 = (18900 − 214 ∙ 𝜑 − 189 ∙ 𝐴𝑡 ) ∙ 𝑚𝑝 = (18900 − 214 ∙ 20 − 189 ∙ 0,7) ∙ 7,26 = 105,2 𝑀𝐽, millest, 18900 𝑘𝐽 – näitab puidu kütteväärtust, 𝐴𝑡 – näitab puidu tuhasisaldust, mis lepa puhul on 0,7%. 1 6.06.2016 Osalejad: Energiakasutus: Aleksei Heinsaar, Johan Praats, Raido Konts Tootmistehnika: Kullar Vreiman, Mario Kütt Seega saame leida katla kasuteguri 𝑄𝑡𝑒𝑔𝑒𝑙𝑖𝑘 64,46 𝜂= ∙ 100% = ∙ 100% = 61,27%. 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 105,2
Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid. Tööle on lisatud ka tüüpiline labortöö juhend. Üliõpilased on eelnevalt kuulanud loengu puidust kui kütusest ja läbinud praktilise harjutuse kütuse omaduste ja koguse määramise kohta. 1. Määratakse kütuse tarbimisaine koostise. Lähteandmetena kasutatakse mõõdetud lehtpuu puidu keskmist niiskust Wt=20 % kogumassi suhtes. Kuivaine tuhasisaldust Ak=0,5%. Lehtpuu puidu tüve põlevaine elementaarkoostis pärineb raamatust „Soojusgeneraatorid“ [1, lk. 23] Cp=50,5%, Hp=6,1%, Op=42,8% ja Np=0,6%. Väävli sisaldus on kuni 0,05%, mis jääb arvutustest välja. Tuha kuivaine koostise tarbimisaineks ümberarvutamiseks korrutatakse seda 0,8’ga At = Ak · (100-Wt)/100 = 0,5 · (100-20)/100 = 0,4%
põlevkivigaas, kivisöegaas. · ?? 16. Taastuvad kütuse. · Taastuvateks kütusteks nimetatakse bioloogilist päritolu kütuseid, mis on kütusena kasutatavad eelnevalt töödeldud või töötlemata kujul. Pilliroog, hundinuiad, viljapõhk, luhahein. 17. Jäätmed kütusena. · Jäätmete põletamine eeldab võrdlemisis üksikasjalikku teavet jäätmete koostisest ja omadustest. On vaja teada neid samu suurusi, mis tavaliste kütuste korral: kütteväärust, niiskuse- ja tuhasisaldust, tuha iseloomu, kahjulike ainete sisaldust, tüki suurust, lendosade sisaldust, arvutuste teostamiseks ka elementaarkoostist. Kuna jäätmed on erinevate materjalide segud, siis on tema omadused määratus üksikute komponentide omadustega ja komponentide suhteliste kogustega. 18. Vesinik kütusena · Vesinik on normaaltingimustel kerge, värvitu, kergsüttiv ja lõhnatu kaheaatomiline gaas. Vesinik on teiste gaasidega võrreldes hea soojusjuht. Laboratoorselt saadakse
Enim riis, nisu, rukis. Kiudained rohkem kaeras, hirsis, riisis. Vitamiine enim idus. Jahu saamine ja sordilisus. Saadakse jahvatamise teel, selleks kasutatakse valsse (purustamine), siis sõelumine (eraldadakse lähedase suurusega osakesed, ülejäänud uuesti purustamisse) 32 jahuvoolu enne, kui valmis. Jahu tüübid: Nisujahu tüüp 405 550 812 1050 1700 (nr isel. Jahu tuhasisaldust; jahus olev minetaalainete sisaldust) Jahvatusaste % 40-56 63-71 76-79 82-85 100 1700- täisterajahu (suurem energiasisaldus); 405- saia, kringli Leiva- ja saiatooted: tooraine, valmistamisel kulgevad protsessid, kvaliteedinäitaja. Leivaküpsetamise puhul on kõige tähtsam juuretis (jahud, külm vesi, vana juuretis, pärm, sool) Valmistatakse taigem käärima tükeldamine kerkimine küpsetamine pakkimine
tsentrifugaaljõudude toimel. Multitsüklon (vt Joonis 10 .89) koosneb mitmest klassikalisest või otsevoolutsüklonist, mis on ühendatud ühise kollektori ja punkriga seadmesse. Multitsükloniga saavutatakse väiksemad gabariidid ja väiksem gaasitrakti takistus. Puitkütuse põletamisel tekkiv lendtuhk sisaldab suhteliselt suuri osakesi, mistõttu on need multitsüklonites hästi eraldatavad. Multitsükloniga on võimalik vähendada suitsugaasi tuhasisaldust tasemele ~150 mg/Nm3. Multitsüklon on suhteliselt odav, lihtsa konstruktsiooniga ja ei vaja spetsiaalset hooldust, seetõttu kasutatakse neid katlamajades üsna laialdaselt. Oluline on ka see, et multitsüklon ei ole eriti tundlik gaasi temperatuuri suhtes. 100(113) Villu Vares Energia ja keskkond Tootja Justsen
annaabi.ee 
