Colosseum Rooma südalinnas, peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad . kuulsaimad Caracalla termid. Saunad olid kultuurikeskused olemas pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku ja vestlusruumid ning kanalisatsioon. Ansamblid kuulsaim Foorum. Triumfikaared monumendid mingi sündmuse auks. Toimusid väljakaevamised vesuuvi jalamil, kus asusid kaks linna: Pompeij (peale vulkaanipurset tuhasadu looduslik betoneerimine inimkujujäljendid) ja Herculaneum. Skulptuur. Domineerisid Kreeka meistrid, jäljendati Kreeka skulptuure. Oluline portreeskulptuur, inimesi ei idealiseeritud, pööraati tähelepanu sarnasusele ja iseloomule. Mündid kellegi, millegi auks. Tehti ka täisfiguure, kujutati inimese ebatäiuslikkust, asetati ka pjedesaadile. Valmistati reljeefe, millel kajastati sündmusi. Hakati püstitama monumente. Püstitati kõrgeid sambaid, kuulaim Trianuse sammas. Maalikunst
juhtum leidis aset 1902 aastal Saint-Pierre´i linnas, kus lõõmpilv kogu linna tuhaks põletas ning 30 000 inimest surmas (Rast, 1988). Rast (1988) tähendab ka oma raamatus, kuidas juba enne vulkaanipurset õhku eralduvad mürgised gaasid linde ja loomi lämmatasid. 1963 aastal aastal hävitas Gunung Agungi vulkaan ühe viiendiku Bali saarest ning vulkaaniline tuhk kattis enda alla viis küla (Rast, 1988). Islandil toimunud 1783 aasta lõhepurske tagajärjel puistas tuhasadu üle kõik karjamaad. Loomad haigestusid ning pikemat aega püsimajäänud väävligaasid õhus takistasid rohu kasvmist kirjeldab Rast (1988) oma raamatus. Uusaja suurim vulkaanipurse toimus 1815. aastal Indoneesias, kus Tambora vulkaan paiskas õhku 400 000 miljonit tonni väävligaase ning sada kuupkilomeetrit kivimeid. Selline kogus gaasi ja tuhka sai mõjuteguriks kliima jahenemisele. 1816. aasta suvel esines USAs
tulemäed, sealhulgas Kilimanjaro, Keenia, Meru jt. Need paiknevad mandrilise maakoore hiidlõhangu piires, mille pikkus on 6500 ja suurim laius 110 kilomeetrit, mida võib pidada kunagise Gondwana hiidmandri killunemise jätkuks ehk teiste sõnadega uue, avaneva ookeani tekke algstaadiumiks.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 3.4 Vulkaanide paturegister Santorin, Egeuse meres, u 1500 eKr, plahvatuse purustas Thera saare, hiidlaine ja tuhasadu laastasid Kreeta saart, mõnede oletuste kohaselt hukutasid need Vana-kreeka minose kultuuri, seostatakse ka Altantise juhukga, ohvrite arv teadmata. 13 Kokkuvõte Seda uurimustööd kirjutades saind kõvasti laiendada oma silmaringi Litosfööri suhtes. Sain teada, kuidas maakoor kuidagi liigub ja miks ta just niimodi liigub. Tähtsamad punktid sellest uurimustööst:
Plinus nooremale meenutas selle kuju piiniat. Plinius vanem, kelle juhtimisele allus laevastik, läks kiirpurjeka pardale, et asja kohapeal uurida. Ta laskis end sõuda katastroofipaika Stabiaesse. Sõidu ajal sattus purjekas lakkamatu kuuma pimsisaju kätte. Palavat tuhka sadas ka kaldale, nii et nad ei saanud maabuda. Plinius käskis sõita paar miili lõuna poole. Seal õnnestus tal meestega maale minna ja ühe sõbra villani jõuda. Koidikul ajasid pimsskivi- ja tuhasadu ning värisev maa seltskonnale rannale tagasi. Paraku tegid kõrged lained mere kaudu põgenemise võimatuks. Väävliauru ahmides kukkus Plinius surnult maha. Oletatakse, et kas ta lämbus või sai südamerabanduse. Plahvatuslik purse tekitas kaldeera, millest osa on näha ka tänapäeval. Arvatakse, et purske ägeduse põhjuseks oli sajandite pikkune puhkepaus, sest tardunud laava oli tulemäe lõõri täielikult ummistanud. Selleks ajaks rappus maa
annaabi.ee 
