reguleeritud.Nende tööks ongi sportimine ehk profisport. Tugitoolisportlased eelistavad sportimise asemel vaadata sporti televiisorist.Minu arvates mahub ka tugitoolispordi alla näiteks staadionil võistluste jälgimine ja kaasa elamine.Tugitoolisport ei ole tegelikult üldse spordiala.See on eesti keele kõnekäänd.Tugitoolisportlased ehk diivanil lösutajad või toolil istujad,kes vaatavad spordivõistlusi.Reeglina istuvas asendis. Tugitoolisporti võib kutsuda ka teisiti, vaimseks motiveeritud spordiks. Kõik teavad, et spordil võib olla ka halbu ja ka häid tagajärgi.Spordiga saad sa ennast kiiresti vormi ajada, sport parandab ka sinu vereringet.Sportides on sul väiksem võimalus haigestuda, sest sinu keha on tugevam ja tervem.Kuid spordil võib olla ka halvad tagajärjed.Kõige hullemad tagajärjed võivad spordil olla halvatus või isegi surm.Tugitoolisportlasega sarnaseid õnnetusi ei juhtu . Sportides
12. Tuntud jalgpallur, Ronaldo sündis 5.veebruaril aastal 1985 Portugalis. 13. Andrus Veerpalu, Eesti endise murdmaasuusataja poja nimi on Andreas Veerpalu, kes on 23- aastane murdmaasuusataja nagu ta isagi oli. 14. Lily, Liina, Leila- need on Eesti kolmikudest pikamaajooksjad, kelle perekonnanimeks on Luik. 15. Iluvõimlemise trennis otsustas 4-aastane Maali kõva häälega karjuda: "Mulle aitab sellest, tahan koju ära!" ning siis sammus ta kiiresti ukse poole. 16. Tugitoolisporti armastavad harrastada suurem osa inimesi, kellel ei ole midagi muud teha. 17. 84-aastane vene proua on käinud alates 5aastaselt balletikoolis, kus on olnud juba pika aega treener, mistõttu suudab ta ikka veel spagaati teha ilma vaeva nägemata.
Tüdrukutele meeldib just võimelda, sest nad ka painduvad paremini, kuid kui sa paindud hästi ja sul on lihased kehas hästi vabad, siis see annab sulle juurde palju plusse. Ja see ei takista kuidagi lapse arengut, vaid just soodustab ning sellepärast peaksid ka poisid proovima võimelda, kuigi see on tülikas-tean seda omast käest. Treening, kus paljud lapsed käivad soodustab samamoodi arengut. Kui sa muidu istud toolis ja teed niinimetatud ,,tugitoolisporti", siis tekivad sul igasugused vaevused nagu näiteks seljavalud, mida pole üldse lihtne ravida. Kuid lihtne treening kolm korda nädalas annab sulle mõnusa tunde ning kui sa pead ennast teinekord natuke rohkem liigutama, ei ole sul lihased järgmisel päeval valusad. Treening ei pea olema just jõusaal, kuigi seal on mõnus käia, mina isegi käin seal, aga on ka teisi viise nagu näiteks pallimängud ja
Ja kui lõpuks see saavutatud on, siis hakatakse uhkustama ja eputama. See on eestlaste puhul tüüpiline. Rääkides eestlaste elu-ja mõtteviisist, siis see pole just kiita. Nad ei püüdle mitte kuhugi poole, hommikust õhtuni on nad tööl, teenivad meeleheitlikult raha, et ära elada. Peale tööd ollakse surmväsinud, süüakse ebatervislikku toitu, vaadatakse televiisorit ja minnakse magama ja nii päevast päeva. Puhkepäevadel lihtsalt ollakse ja puhatakse, tehakse tugitoolisporti ja juuakse alkoholi, mis on eestlastele väga kohane. Ja alkoholi ei jooda mitte ainult puhkepäevadel, vaid ka nädala sees, tööpäevadel. See ei kõlba minu arust mitte kuhugi, alkoholism Eestis on niigi igasugused piirid ületanud. Eestlased on väga töökad, võiks isegi öelda, et ühed töökamad inimesed maailmas. Töökuses ei ole midagi halba, aga eriti meeste puhul on see, et nad rügavad nii palju tööd teha, et neil on oht ennast tööga lihtsalt ära tappa
16 3.5 Tüdrukute kooliväline liigutamine Joonis 5. G1BK1 klassi tüdrukute kooliväline liigutamine Uurisime tüdrukutelt, kas nad käivad väljaspool kooli trennis või liigutavad end muudmoodi regulaarselt. Tulemustega võib rahule jääda: 17 tüdrukut ehk 71% kõigist vastanutest liigutab end regulaarselt väljaspool kooli. 7 õpilast ehk 29% kõigist vastanutest eelistab paraku tugitoolisporti (joonis 5). 17 3.6 Tüdrukute tuju enne ja pärast tundi Jooni s 6. G1BK1 klassi tüdrukute tuju võrdlus enne ja pärast tundi 18 Pärast kehalise kasvatuse tundi küsisime tüdrukutelt uuesti, mis tujus nad on. Märkimisväärseid muutuseid võrreldes tunnieelse ajaga ei olnud: 12 tüdrukut ehk
Üks olulisemaid on esitada ajule väljakutse. Aju vajab stimuleerimist ja seetõttu on ühiskondlik aktiivsus aju tervise osas väga oluline. Samas isolatsiooni jääda on ohtlik. Lihtsad harjutused, kui need on regulaarsed, võivad anda olulisi mälu paranemise tulemusi. ¤ Mälu saab treenida harjutustega Regulaarselt füüsilisi harjutusi tehes väheneb risk mälu halvenemiseks 1,24 korda võrreldes nendega, kes harrastavad tugitoolisporti. Kui teha spetsiaalseid harjutusi ja lisada mõõdukalt vaimset pingutust oma ajule, võib paraneda ka kõrgemas eas oleva inimese mälu. 2.4. AJU MÄLUTEGEVUST ON VÕIMALIK SOODUSTADA TOITUMISEGA & HOIDUMISEGA SELLEST, MIS ON KAHJULIK. Igaüks tahab paremat mälu ja mida vanemaks inimesed saavad, seda olulisem on pöörata tähelepanu toitudele, mis aitavad säilitada head ajutööd. Siin ongi ära toodud 7 toitu, mida süües võib kindel olla, et oled oma mälule teene teinud.
annaabi.ee 
