Põrand on kaetud tumehallikaks tõmbunud ja tumesinakate kuusnurksete kiviplaatidega. Vestibüülis asub madal merihobumotiividega kirjutuslaud. Lossis ei ole algupärast mööblit, kuna see sõja ajal hävitati. Lossi keskseim ruum on kagupoolses tiivas asuv kaheosaline saal. Saali põhiosa katab läbi kahe korruse ulatuv kuppel, mille tipus on sõõrikujuline valguslatern. Kogu kuplipinda täidab altpoolt toetav elegantne gootipärane roidestik, mis toetub seina keskosale kinnituvatele tugipiilaritele. Seina keskosas on horisontaalsed ehistahvlid, millel on kujutatud väänlevaid taimornamente ning rosette. Ballisaali parketi muster on sümmeetrilises kooskõlas saali võlvistikuga- see kujutab tähtvõlvi projektsiooni põrandale, mille muster moodustab roseti. Seinal on nisid, mis meenutavad hiinapäraseid uksekaari. Kaarte servad on kaunistatud sakiliste motiividega ja rosettidega. Saali ühel küljel on kõrgel asetsev siserõdu. Pargi suunas
pidevalt ventileeritavad. Alles 15. saj. võlviti kirik 2-lööviliseks, täiendati 4-nurkse koori ja käärkambriga ning ümara läänetorniga. Jõhvi kirik: Mõneti erandliku kaitsesüsteemiga. Ehitati 14. saj. keskpaiku. Ühelööviline võlvideta ning tornita kindluskirik. Kiriku ainsat ust lääneseinas kaitses rinnatistega võitlusplatvorm, mis oli ehitatud läänemüürile, kus kõrge viilusein oli taandatud ruumilisele laiale kandekaarele.16. saj kaeti kirik sisemistele tugipiilaritele toetuvate servjoonvõlvidega. Kiriku idapoolsesse otsa altaritravee alla ehitati sõjalise funktsiooniga võlvkelder ja läänefassaad täiendati kõrge valve-kaitse torniga. Kiriku ümber sügav vallikraav. Ta oli osa Narvast tuleva tee kaitseehitiste rühmast. Narva linnakirik: Jätkas 3-löövilise kodakiriku traditsiooni ja kajastas Tallinna meistrite poole ehitatuna nii ruumi üldpildis kui ka raiddetailides 15.saj arhitektuuristiili. Algselt ilma koorita, 4-nurkset kirikut
raidkivist vööd. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided Roidvõlvidel on võlvide surve koondatud peamiselt nelja punkti, nimelt võlviku nurkadesse, kus roided ühinevad üksikuid võlvikuid eraldavate vööndkaartega. Siin kerkivad tugevad piilarid. Võlvide külgsurve langeb välismüüri vastu ehitatud vägevatele kaartele mis annavad surve edasi massiivsetele, külglöövi müüride külge püstitatud, ülemises osas vabalt kõrgele kerkivatele tugipiitadele või tugipiilaritele. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega. kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks . Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad
oli esimene viiskuppelkirik. Hilisema viiskuppelkiriku näide on San Marco kõik kuplid olid samasuured. Talumid asuvad sammaste ülaosas. liseenid on seintel olevad samba püsttüved, ned võivad olla niis sees kui ka kirikust väljas. selle samba tüvesel puudub baas ja kapiteel. vastandlik nähtus talumitele on petik, mis on lihtsalt tühi süven, ilu eesmärgil. viklid on kupli raskuse kandmiseks kui see ei toetu seintele või nurkadele, need kannavad kupli raskuse võimsatele tugipiilaritele. Mosaiigid on San Vitales, üksteise vastas(JustinianusI ja Theodora). lühemaks perioodiks on kadunud tahvelmaalid, neid no ka kristlaste poolt põletatud kuna neil kujutati vanu jumalusi. kui hakatakse ida-roomas tegema tahvelmaale, siis on need kristliku sisuga, need on ikoonimaalid. Ikoonid on eriti pühad religioossed malid, kuna usklike arvates peidavad nad endas püha energiat. katoliiklased aga vaidlevad vastu sellele, ütlevad et vahet pole kas pilt on või ei.
annaabi.ee 
