tagatud peab olema nõutav minimaalkaugus asulatest (ebameeldivad lõhnad!), kompostiväljaku rajamine (tehniline projekt) kooskõlastatakse keskkonnaametiga, kes kas annab hinnangu projekti vastavuse kohta normidele või soovitab sisse viia parandusi- täiendusi. Aunkompostimise eeliseks on lihtsus. Juhul, kui auna sees on mikroorganismidele sobiv toitaine-, hapniku- ning niiskusrežiim ja peenmaterjali ning koreda tugimaterjali vahekord on sobiv, käivitub o kompostimisprotsess mõne päeva jooksul; temperatuur tõuseb kiiresti 55…60 C-ni ning püsib sellel tasemel mõned päevad. Sellisel temperatuuril „hügieniseerub“ kompost, kuna hukkub põhiosa taimehaiguste tekitajatest. Kompostimise käigus tuleb regulaarselt läbi viia temperatuuri mõõtmisi, et panna tähele, millal algab temperatuuri langus
ja inimese tervisele ohutuks muudetud vähemalt ühe loetletud toimingu abil: 1) aeroobne või anaeroobne stabiliseerimine, sealhulgas kompostimine; 2) keemiline või termiline töötlemine; 3) settes sisalduva orgaanilise aine mineraliseerimine punktides 12 loetlemata viisidel. _Sete on töötlemata selle määruse tähenduses, kui settes on vaid vähendatud veesisaldust või settele on lisatud tugimaterjale, kuid setet ja tugimaterjali ei ole regulaarselt segatud ning tugimaterjali ja sette segu temperatuur ei ole tõusnud üle 60 °C ja säilinud sel temperatuuril vähemalt kuus päeva. Keskkonnaministri 30. detsembri 2002 aasta määrus nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded" määratleb, et .... _ Põllumajanduses kasutamiseks peab reoveesete olema stabiliseeritud. _ Kasutada ei tohi setet, kus on fekaalseid coli-laadseid baktereid 100 milliliitris üle 1000
nõrgfilter) 1b. Vabalt hõljuvate mikroobidega süsteemid (aktiivmudapuhastid, suurtes reoveepuhastusjaamades) 1c. Täidisega aerotank · 2. Anaeroobne puhastus 1. Aeroobne puhastamine 1a. Biofilter koreda täidisega mahuti, millest läbi nõrguv reovesi puhastub orgaanilisest ainest filtris elunevate mikroorganismide toimel. Biokile on tugimaterjali pinnale moodustuv mikroorganismidest koosnev kiht (mõni mm paksune). Tekib iseenesest vaja hapnikku ja toitaineid e reovett. Pealmine kiht biokilest on aeroobne (saab hapnikku), selle alla jääb anersoobne kiht mikroorganisme (sinna hapnik väga ei jõua). Biokile kasvab pidevalt ning toitub reoainetest, kasvades see biokile maht suureneb ja tuleb tükkidena täidise lahti. Biofiltrid jagunevad nõrg- ja sukelbiofiltriteks:
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002 aasta määrus nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel Sete on töötlemata selle määruse tähenduses, kui settes on vaid kasutamise nõuded" määratleb, et .... vähendatud veesisaldust või settele on lisatud tugimaterjale, kuid Sete on töödeldud selle määruse tähenduses, kui selles sisalduv setet ja tugimaterjali ei ole regulaarselt segatud ning tugimaterjali orgaaniline aine on pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja sette segu temperatuur ei ole tõusnud üle 60 °C ja säilinud sel ja inimese tervisele ohutuks muudetud vähemalt ühe loetletud toimingu temperatuuril vähemalt kuuspäeva. abil: 1) aeroobne või anaeroobne stabiliseerimine, sealhulgas kompostimine; 2) keemiline või termiline töötlemine;
aeroobseid kui anaeroobseid mikrobioloogilisi protsesse. Kompostimise kasutamine saasteainete lagundamiseks Kompostimisel phinevaid tehnoloogiaid (ingl. biopile) kasutatakse saastunud pinnase ja setete kitlemiseks. Eriti edukas on olnus kompostimise kasutamine liproduktidega ja lhkeainetega saastunud pinnase ja setete bioremediatsioonil. Meetodi erinevus vrreldes tavalise kompostimisega seisneb selles, et sltuvalt lhtematerjalist ja saasteainest tuleb lisada mineraalseid toitaineid, tugimaterjali ja orgaanilisi hendeid. Tavaliselt ei leta saastunud pinnase osakaal segus 30%. Vrreldes tavalise kompostimisega tuleb jlgida rangemaid ohutusnudeid - koguda tuleb leovesi ning see puhastada, ja juhul, kui protsessi kigus vib eralduda lenduvaid hendeid, siis need muuta kahjutuks. Teatud juhtudel tuleb kompostimine lbi viia kinnistes ruumides. Protsessi lpptulemuseks on tavaliselt liproduktide puhul kontsentratsiooni vahemik 500-1000 mg/kg. lise pinnase puhastamine biotervendusmeetodil
annaabi.ee 
