Laevadel kasutatakse siiberpumpasid õlide ja kütuste pumpamiseks ja hüdromootoritena . KRUVIPUMBAD KRUVIPUMBAD Kruvid on valmistatud terasest.Kered valmistatakse tavaliselt malmist. Sisehülsid ehk staatorhülsid võidakse valmistada pronksist, malmist või terasest.Mittereverseeritavad pumbad on varustatud ülelaskeklappidega . Laagritena kasutatakse tavaliselt liuglaagreid. Teljesuunaliste jõudude vastuvõtmiseks on mõnikord kasutatud ka tugilaagrit. Rootoreid ehk kruve võib olla 1....5. Kruvipumpade kasutusalad : Kruvipumpasid valmistatakse väga erineva tootlikkusega vahemikus 0,5 - 1200 m³/h., rõhuga 3,0 - 250 bar. Pöörete arvuga 480 - 1300 p/ min. Kruvipumpade imemisrõhk on vahemikus 0,05 - 0,065 Mpa. Laevadel kasutatakse põhiliselt kütuse ümberpumpamiseks , sisepõlemismootorite juures õlipumpadena ja ballastpumpadena. Kruvipumba tootlikkus: Q 60kn D2 d 2 h 0 8i
elektriline võllipeli Tugilaager võib asuda mootorist väljaspool või mootori sees . Reduktorülekandega võlliliinidel võib tugilaager asuda reduktori korpuses. Laevadel võimsate peamasinatega Ne > 20 tuhat kW asub peatugilaager väljapool mootorit ja reduktorit. See väldib võimaliku reduktori korpuse deformeerimise teljesuunalise pulseeriva tugijõujõu mõjul. Võlliliinidel kasutatakse põhiliselt ühekettalisi isetsentreeruvate tugipatjadega tugilaagrit. Telgjõud tugilaagri kettalt võtavad vastu tugipadjad ,mis kujutavad endast pronksist või terasest valmistatud segmente. Segmentide tugipind on üle valatud babiidiga. Edasi ja tagasi käigu jaoks on eraldi kahel pool tugiketast segmendid. Töötades edasi käigul, on tagasi käigu segmendid vabad ja vastupidi. Segmendid toetuvad läbi tugisõrmede laagri korpusele. Tugisõrmed on segmenti tsentri suhtes nihutatud võlli pöörlemise suunas.
Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, millede jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis moodustab vändakaelas õlitasku ja töötab tsentrifugaalfiltrina. Mustuse osakeste eemaldamiseks õlitaskust keeratakse välja lukustuskorgid. Väntvõll omab veel sidurivõlli tugilaagrit, õlitõrjeseibe otsalaagrite juures, väntvõlli väändevõngete summutit, hooratta kinnitusäärikut ja abiseadmete käitamise hammasratta kinnituselemente. Väändefibratsiooni olulisus väheneb alates silindrite arvust 3 ja suurenemise suunas. Tähtmootori ühepõlveline väntvõll on demonteeritav kaheks osaks, mis on valmistatud kroom-nikel-molübteensulamist, mark 40 XHMA. Madala pöörlemissagedusega mootorite väntvõllid töötavad kuul- või rulllaagrite peal
Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, mille jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis moodustab vändakaelas õlitasku ja töötab tsentrifugaalfiltrina. Mustuse osakeste eemaldamiseks õlitaskust keeratakse välja walukustuskorgid. Väntvõll omab veel: sidurivõlli tugilaagrit; õlitõrjeseibe otsalaagrite juures; väntvõlli väändevõngete summutit; hooratta kinnitusäärikut ja abiseadmete käitamise hammasratta kinnituselemente. Madala pöörlemissagedusega mootorite väntvõllid töötavad kuul- või rulllaagrite peal. Põhiliselt aga laagriliudade peal või vedeliksurve keskkonnas. 16. Kepsu tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Kepsud valmistatakse terasest, malmist, alumiinumist ja ka titaanist
Tiheduse järgi . - hermeetilise profiiliga hambumine ( tsükloidtigu ). - Mittehermeetilise hambumisega ( trapetskruvi ). Konstruktsioon : Kruvid on valmistatud terasest . Kered valmistatakse tavaliselt malmist. Sisehülsid ehk staatorhülsid võidakse valmistada pronksist, malmist või terasest. Mittereverseeritavad pumbad on varustatud ülelaskeklappidega . Laagritena kasutatakse tavaliselt liuglaagreid. Teljesuunaliste jõudude vastuvõtmiseks on mõnikord kasutatud ka tugilaagrit. Kruvipumba töötamisel tekkiv teljeline jõud on küllalt suur ,siis selle tasakaalustamiseks kasutatakse ka pumbatava keskonna juhtimist survepoolelt tugilaagripoolele ,millega püütakse tekkivat survet tasakaalustada. Kruvipumpade kasutusalad : Kruvipumpasid valmistatakse väga erineva tootlikkusega vahemikus 0,5 - 1200 m 3 /h., rõhuga 3,0 - 250 bar. Pöörete arvuga 480 - 1300 p/ min. Kruvipumpade imemisrõhk on vahemikus 0,05 - 0,065 Mpa.
annaabi.ee 
