Koolikiusamist pealt vaadates oled ka ise osaline ebaturvalise koolikeskkonna loomisel. Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse: räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne) teata koolikiusamisest oma vanematele teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm) pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes (vt kontaktid http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/IMCE/lasteombudsman_psuhh_abi_loplik .pdf) helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111 teavita vägivallajuhtumist politseid telefonil 110 NB! Kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks ja teda kardaks. Seepärast püüa kiusajast mitte välja teha, väldi kohti, kus on oht sattuda tema vägivalla ja kiusu ohvriks ning liigu koos sõpradega, mitte üksi.
KIUSAMISEST RÄÄKIMINE EI OLE KAEBAMINE - SEE ON ENESE JA TEISTE KAITSMINE! Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse: · räägi sellest usaldusväärse isikuga (õde, vend, sõber, klassikaaslased, jne); · teata koolivägivallast või kiusamisest oma vanematele; · teavita vägivalla juhtumist kooliga seotud isikuid (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor, vm); · pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes; · helista lasteabitelefonil 116 111; · teavita politseid. PROTESTI VÄGIVALLA VASTU - SUL ON ÕIGUS TURVALISELE JA VÄGIVALLATULE KESKKONNALE! Koolivägivald ja koolikiusamine Kahjuks ei saa tänapäeval koolivägivalla teemast üle ega ümber. Järjest enam avalikustatakse koolivägivallaga seotud juhtumeid. Võibolla ei näita kasvav trend tegelikku kerkimist. Rääkides paljude inimestega antud teemal, kuidas oli
psühholoogilist abi saama mõnikord ei tea laps, et ta vajab abi, samuti ei mõista seda ka lapsevanem ega õpetaja. Mõnedes koolides annavad psühholoogid ka psühholoogia ja perekonnaõpetuse tunde. Soovitatav on siiski, et tunde annaks eraldi õpetaja et koolipsühholoogis ei nähtaks õpetajat. Millised on töötingimused? Koolipsühholoogid töötavad eelkõige koolides, mõned ka noorte nõustamis- ja karjäärikeskustes, laste tugikeskustes, erapraksises. Koolis on arvestatud 600 õpilase kohta üks psühholoogi ametikoht. Tööaeg on 40 tundi nädalas. Koolipsühholoog vajab töötamiseks eraldi ruumi, kus ta saab abivajajaga segamatult tegelda. Nõustamisse kaasatakse vajadusel ka lapsevanemad ja/või õpetaja. Psühholoogil peab olema võimalus kujundada kabinet nii, et inimesed tunneksid end seal mugavalt ja turvaliselt. Nõustamistöö on pingeline. Psühholoogile on oluline enese ületöötamise ehk nn läbipõlemise
Lisaks toimub ka individuaalne vestlus. Akadeemia Nordi vastuvõtu tingimuseks on Eestis saadud kõrgharidus või sellele vastav välisriigi haridus.Tuleb läbida ka üldteadmiste test ja sisseastumisevestlus. Psühholoogia eriala lõpetanud töötavad erinevatel elualadel psühholoogide, personalispetsialistide, juhtide, koolitajate, konsultantide, nõustajate ja teiste inimeressursside ekspertidena.Lõpetajad leiavad rakendust nii riigi- kui eraektoris, tugikeskustes, riigiametites, teenindus ja tootmissfääris, meedia. Ühtset palgasüsteemi psühholoogidel ei ole, töötasu sõltub valdkonnast, kus psühholoog töötab.Erapraksises töötavad psühholoogid reeglina tunnitasu alusel.Koolides, haiglates töötavatel psühholoogidel on kuupalk. Persoon : Jüri Allik Jüri Allik on Eesti psühholoog, kes on sündinud aastal 1949.Ta on omandanud psühholoogia doktorikraadi Tampere Ülikoolis.Allik on suurema osa oma karjäärist
teeninud ning sul on raske olukorda rahumeelselt lahendada, palu täiskasvanu abi. (Lasteombudsman, 2014) 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse? räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne) teata koolikiusamisest oma vanematele teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm) pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes) helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111 (Lasteombudsman, Mis on koolikiusamine?) Mida teha? 1. Jää rahulikuks! Alustuseks võid proovida kiusajast mitteväljategemist. See lahendus töötab siis, kui kiusaja alles proovib, kas sind on võimalik kiusata ja närvi ajada. Kui kiusaja juba tegutseb või sind lausa füüsiliselt ründab, ei pruugi see enam aidata. (Lasteombudsman, 2014) 2. Mine ära
“ oli viimane, mis ma neilt kahelt kutilt kuulsin, kui nad kummide vilinal paigalt trotslike laste ja klassidega töötavate Inglise ja Austraalia õpetajate poolt kirjutatud esseede ringteele sööstsid. Mu autost mööda tuisates riivasid nad aga mu parempoolset peeglit ning see tegi kogumik (www.sagepublications.com). 360-kraadise pöörde – kõmm! Ma innustaksin ka vanemate õpilastega tegelevaid ja tugikeskustes töötavaid kolleege uurima Olles viimaks ringteele sõitnud, väljusin ma teele, mille lootsin viivat Basildoni. Edasi sõites nägin Lutoni Ülikooli Vauxhalli Kuriteouuringute Keskuse poolt välja töötatud mentorlusprogramme ma neid kaht kutti teeveerel seismas ja oma autole tekitatud kahju uurimas (kohta, millega nad trotslikele poistele. De Montforti Ülikooli (Leicester) uurimuses leiti, et üle 70% noortest seadu- olid mu peeglit riivanud)