Keha raskuse ülekandmine peab toimuma üle eespoolse jala kanna. Sammu sooritanud jala kannale vajutagu sujuvalt, koos liikuva jala libistamisega tugijala suunas. Mitte laskuda eesmise jala põlvest sammu alguses ja tagapoolse jala põlvest keha raskuse ülekandmisel. Jalga lõdvestatagu veidi põlvest alles siis, kui liikuv jalg kohtub tugijalaga. Liialt varajane laskumine sammu astunud jala põlvest juhtub tavaliselt sellest, et tantsija liigub liiga ruttu tugijalalt ära, n.ö. kukub kukub õlgadele tagasi. Tagurpidikõnni õppimisel on kasulik hoida esialgu keha raskust eespool. Kontroll liikumise üle jääb alati mehe hooleks. Vastandliikumine ja vastandliikumise asend Vastandliikumisega selleks nimetatud vastaskülje pööramist liikuva jala suunas alustatakse kõiki pöördeid. Selleks on ainult neli võimalust: 1. Astuda parema jalaga samm ette, pöörates samal ajal vasaku külje ettepoole. 2
Keha raskuse ülekandmine peab toimuma üle eespoolse jala kanna. Sammu sooritanud jala kannale vajutagu sujuvalt, koos liikuva jala libistamisega tugijala suunas. Mitte laskuda eesmise jala põlvest sammu alguses ja tagapoolse jala põlvest keha raskuse ülekandmisel. Jalga lõdvestatagu veidi põlvest alles siis, kui liikuv jalg kohtub tugijalaga. Liialt varajane laskumine sammu astunud jala põlvest juhtub tavaliselt sellest, et tantsija liigub liiga ruttu tugijalalt ära, n.ö. kukub kukub õlgadele tagasi. Tagurpidikõnni õppimisel on kasulik hoida esialgu keha raskust eespool. Kontroll liikumise üle jääb alati mehe hooleks. TÕUS JA LASKUMINE Stiilne aeglane valss, fokstrott, aeglane fokstrott ja valss eii ole mõeldavad ilma tõusude ja laskumisteta. Tõusu algus ja laskumine on peaaegu alati seotud sammu lõpuga, seepärast on vaja kõigepealt teada, et ettepoole-, tahapoole- ja külgsammu lõpuks
rätsepalihas, õrnlihas Ekstsentriline: reie-nelipealihas Hüppeliigese sirutus: Kontsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja Ekstsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas Õla- ja küünarliigese sirutus - tugijala vastaskäsi Õlaliigese painutus – tugijalapoolne käsi 4. TÕUGE ALLISTEGA – asendi madaldumine, tugijalalt äratõuge teisele jalale keharaskuse ülekandega, toimub ja lõpeb tugujala vastaskäe tõuge. Faas lõpeb enne põlveliigese sirutust Puusaliigese sirutus: Kontsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas Ekstsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa Põlveliigse painutus:
suusajäljes, ülemine lumel). Vajaliku hoo kogumiseks võiks esialgu harjutada laugel laskumisel. Parem on ettenäitamist ja sooritusi jälgida tagantsuunast. Pooluisusammu tüüpilised vead: - Uisutõuget alustatakse liiga laiali jalgadega (suusa kannaosad ei kata teineteist, jalad laialt harkis), jalatõuge lühike ja nõrk, lõdvestuse puudumise tõttu väsivad jalad kiiresti. - Keharaskuse mittepiisav ülekanne tugijalalt tõukejalale. - Jala- ja käetõuke vale ajastamine. - Halb tasakaalutunnetus – jalatõuge lõpeb liiga vara või hilja. - Keppide ja käte asetus on tõukel liiga lai. - Liigne, väsitav kramplikkus vabalibisemisel. - Uisutõuge liiga suure (üle 30°) nurga all. - Liiga madal tõukepaine ( jalgade kõverdamine). - Pikemal sõidul ei vahetata tõukejalga. 3.4.1.2. Kätetõuketa uisusamm.
annaabi.ee 
