Koostöövaldkondadeks on maakonna ühtlane ja tasukaalukas areng, koolitused, kogemuste vahetamine. (Linn ... 2015:7) ELANIKUD Üle Eestiliselt on linnastumine väga suurel osakaalul, kus väiksemast kohast elavad inimesed kolivad suurematsesse asulatesse. Narva-Jõesuus elab umbes 2500 inimest, kellest 23,8% on üle 64. aasta (Linn ... 2015:4). Kuid olenemata sellest on võimalik toetada vanureid ning palgata neile tugiisikuid või hooldajaid (Linn ... 2015:19). KESKKOND Narva-Jõesuu on kuurortpiirkond, kus puhatakse sesoonselt Meresuu SPA-s ning nauditakse üldiselt kohalikku keskkonda (Linn ... 2015:5). Läbi erinevate tegevuste panustatakse maakorrashoiule. Tagades loodussõbralik keskkond ning edendades keskkonnateadlikkust ja keskkonnateadlikku tarbimist. Kõige juures ei unustada arendada puhke- ja haljastustegevusi, tagades linna rohealade heaolu. (Linn ... 2015:45- 46) KULTUUR
3) Eesti Tööandjate Keskliit - Nende eesmärgiks on esindada ja kaitsta oma liikmete huve suhetes seadusandliku ja täitevvõimuga ning töövõtjate esindajatega, samuti esindada liikmesorganisatsioone rahvusvahelisel, üleriiklikul ja regionaalsel tasandil. Teenuse osutaja 1) MTÜ Lapsevanemad narkomaania vastu LNV- Abistada narkomaanide lähedasi inimesi selleks, et nad oleks omakorda toeks narkosõltuvusest vabanejale. Õpetada tugiisikuid, kes saavad abistada ja toetada narkomaanide lähedasi ja narkosõltuvusest vabanejaid osutades neile psühholoogilist abi ja tugi. 2) VARJUPAIKADE MTÜ loomade varjupaigad - Aidata loomad koju tagasi, leida omanikuta loomadele uued armastavad kodud ja teavitada inimesi soovimatute lemmikloomade arvukusest. Huvitegevuse keskkond 1) MyDance Tantsuklubi - Tekitavad ja suurendavad lastes armastust tantsu vastu ning
2 Eestis ei uurita, erinevalt näiteks Soomest ja Ühinenud Kuningriigist ka lastega töötavate isikute tausta, sealhulgas kehtiva karistatavuse küsimusi. Seetõttu ei ole Eestis välistatud olukord, et lastega hakkab otseselt tööle enne väärkohtlemise eest karistust kandnud isik. Eraldi probleem on Eestis lastega tegelevate isikute vähesus, sealhulgas eriti kohaliku omavalitsuse, vangla, aga ka koolisüsteemi tasemel (viimases on puudu just sotsiaaltöötajaid, psühholooge, tugiisikuid). Laste ning lastega seotud küsimustega tegelevate isikute professionaalsus ning nende piisav arv on üks võtmeküsimusi lapse õiguste tagatuse suurendamise suunas. Seetõttu tuleks uue lastekaitse regulatsiooni kujundamisel kindlasti arvestada eelnimetatud probleemidega kehtivas süsteemis. 1.4 Lastekaitse süsteemi koordineerimise probleemid Eestis ei ole efektiivselt töötavat spetsiaalset organit, ametkonda, kes tegeleks süsteemselt lastekaitse valdkonna koordineerimisega
Hoolduskoha valik Ametlikult heaks kiidetud põhimõtete järgi peaks vanur saama valida kohta, kus teda elu lõpuperioodil hooldatakse. Vanur võib tahta jääda koju, kuid see ei ole alati võimalik. Osa patsiente viiakse just enne viimset päeva või tundi statsionaari. Seda võib nõuda suurenenud hooldusvajadus. Hoolduspaiga valik paneb kaaluma nii omaste, tuttavate kui ka riigi hooldusvõimalusi. Patsient ja arst Raviarst on surevale patsiendile üks tähtsamaid tugiisikuid. Peetakse soovitavaks, et sama arst jälgiks vanurit kogu hooldusaja kestel, eriti elu lõpuperioodil. Haigel inimesel, olenemata east, tekib küsimus, mida on tal oodata tulevikult. Möödunule annab ta oma seletuse ja arst ei peaks seda vaidlustada püüdma. Kui patsient uurib otse või kaudselt oma raske haiguse võimalikku teed, ei tasu vastust vältida, eriti mitte siis, kui see on suuresti tõenäoline. Ebaselges seisundis patsiendile ei maksa aga statistikal põhinevat ennustada
oleksid mõttekad pikemas perspektiivis"; "Tuleb olla maksimaalselt hõivatud mõtestatud tegevustega, mis aitaksid hiljem uut elu alustada. Motivatsioon on vajalik"; ,,Tegevused peaksid olema huvitavad, samas vajalikud tulevikus"; ,,Motivatsioon väga tähtis, nagu ka mingi kasulik ja mõtestatud tegevus"; ,,Sõltlased vajavad pidevaid tegevusi, mis oleksid selgelt kasulikud näiteks aitaksid edaspidises elus paremini hakkama saada. Samuti on vaja tugiisikuid, kes vabaduses aitaksid." Pärast arutelu jõuti järeldusele, et kinnipeetavad ei osale tegevustes osalt seepärast, et need ei paku huvi ega ole neist kinnipeetavaile ka pikaajalist kasu. Vaja on motivatsiooni ja huvitavaid, sihipäraseid tegevusi, millest oleks kasu ka pikemas perspektiivis; tegevusi, mis aitaksid vabaduses paremini hakkama saada. Fookusgruppides rõhutasid eriti kinnipeetavad vajadust eelpoolmainitu järele ja osutasid, et
annaabi.ee 
