Gooti ajastu (1150-1250) Gooti silmapaistvam koolkond oli Pariisi Notre Dame koolkond. Sel ajal oli kirikulaul tihedalt seotud Notre Dame katedraali kooli ja ülikooliga. Koolikonna silmapaistvamad heliloojad: Leoninus (12.saj) kirjutas kahehäälseid organume, millel ülemine hääl oli erakordselt liikuv ja elavalt rütmiseeritud, mistõttu jäätis põhihääle varju.; Perotinus (12.saj lõpp) 3-4 häälsed organumid, gregooriuse koraalidest said pikad tugihelid. Motett Motette hakati kirjutama 13.sajandil. Selle aluseks on laenatud põhimeloodia alumises hääles ja uusi hääli lisati uute tekstidega. Tüüpilises gooti motetis on 3 häält. I hääl - tenor vähe teksti, võis mängida pill II hääl duplum ladinakeelse vaimuliku tekstiga III hääl trimplum meeleline armastuslaul Kuna motett muutus liiga keerukaks ja kuulajad ei saanud enam sisust aru, ei kandnud see enam
Dame katetraali ehitamise järguga / 13. saj ❁ gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame koolkond. see oli esimene lääne muusikaajaloos ❁ Leoniuse looming- kahehäälsed organiumid, ülemine lisatud hääl on erakordselt liikuv ja jätab alumise põhihääle varju. kaks noodivältust ❁ Perotinuse looming- kolme- ja neljahäälse organiumi ilmumine. gregooriuse koraal jäänud veelgi aeglasemaks. pikad tugihelid ❁ motette hakati kirjutama 13. sajandil ❁ motett on mitmehäälsuse vorm. laenatud põhimeloodia, mis ei pea pärinema gregoriuse laulust. laenatud viis on alumises hääles. mitmetekstiline ❁ kirikus keelati motetizanr kuna kompositsioon oli liiga keerukas milletõttu tekst muutus arusaamatuks ja lakkas täitmast põhiülesannet ehk liturgilise teksti kandmist Just in case kui tuleb ka kuulamisega seotud ülesanded
Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Gooti ajastu 1150 1250 Notre-Damei koolkond kirikulaul oli sellel ajal tihedalt seotud Notre Damei katedraali kooli ja ülikooliga. Koolkonna silmapaistvamad heliloojad: Leonisus organumid kahehäälsed, sarnanevad ilmaliku tantsulauluga. Perotinus kolme-ja neljahäälne organum. Gregoriuse koraal on muutunud veelgi aeglasemaks ja temast on saanud pikad tugihelid. # Motett uus mitmehäälsuse vorm 13. Sajandist. Aluseks on põhimeloodia, mis küll ei pea enam pärinema tingimata gregooriuse laulust. Motett tekkis kirkulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad kommenteerivad ladinakeelsed vaimulikud luuletekstid. Gooti motett I hääl alumine e tenor, teksti on vähe ja seda häält võidi mängida ka pillil II hääl ladinakeelne vaimulik tekst III hääl prantsuskeelne ilmalik tekst 13
on jäänud veelgi aeglasemaks pikad oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust. kantaadid, motetid, oratooriumid, missad, passioonid (Matteuse); nendest on ooperid "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt", tugihelid meenutavad burdooni. Perotinuse Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.); Orlandus eiras kirikumuusikale esitatud rangeid nõudeid); Händel (On viimased kolm sümfooniat (g-moll, Es-duur, C-duur) ning paljuhäälses organumis on rütmikaid ja Lassus/Orlando di Lasso (omaaegne Euroopa imetletuim muusik, kirjutanud passioone, kantaate, oratooriume
annaabi.ee 
