3 1 sin ( - ) P = H 2 2 sin sin Kuna N = Pcos ja T = Psin ning lihkepinna pikkus on H/sina, siis saame avaldada nihke- ja normaalpinged lihkepinnal = Tsin/H = Psin2 /H ; = Nsin/H = Psincos/H Asetades need suurused tugevustingimusse, saame 1 sin ( - )( sin - cos tan ) c = H (9.5) 2 sin Võttes tuletise dc/d ja võrrutades selle nulliga, saame lihkepinna kaldenurga + = 2 Asetades väärtuse avaldusse 9.5, saame
kaugusel. Et paindepinge on peapinge ja seejuures ainus nullist erinev peapinge, siis on ohtlikes punktides peapingus. Tugevusarvutus: Erijuhtumid: 1. Ristlõige on nulljoone suhtes sümmeetriline – suurim tõmbepinge ja suurim survepinge on absoluutväärtuselt võrdse ja neid arvutatakse ristlõike tugevusmomendi abil. Kui materjali tõmbetugevus on väiksem kui survetugevus (nt malm), siis tugevustingimusse viiakse neist väiksem. 2. Ristlõige on nulljoone suhtes mittesümmeetriline – suurim tõmbepinge ja suurim survepinge on absoluutväärtuselt erinevad ja nad arvutatakse enamasti paindepinge üldvalemiga. Liittugevusarvutus Tugevusarvutuse üldjuhtum Pingekontsentraatorite mõju varda tugevusele – järskude ristlõigete muutuste läheduses ilmnevad
roomeprotsessid võivad põhjustada pinnase tugevuse vähenemist ning vundamendi talla lähedal ning seepärast pingete arvutamisel tavaliselt Valemis 1 on pinnase mahukaal ülalpool talda ja allpool talda. viia nõlva purunemiseni ka ilma nähtavate väliste mõjutusteta. sellega ei arvestata. Asetades peapingete avaldused tugevustingimusse ja avaldades z Looduslikud nõlvad on sageli piirseisundis või sellele lähedal. 2.5.2 Pinnase ebaühtluse mõju Elastsusteooria võimaldab leida saame z=(p-h1)/*(sin/sin-)-c*cot-h* 1//. See on joone Geoloogilised protsessid ise on jätnud need sellisesse seisundisse.
p - 1 h 3 = ( - sin ) + 1 h + z ( 8.3) 1 on pinnase mahukaal ülalpool talda ja allpool talda. Teised tähised on selgitatud arvutusskeemil. Asetades peapingete avaldused 8.2 ja 8.3 tugevustingimusse 8.1 ja avaldades z saame p - 1h sin z= ( - ) - c cot - h 1 ( 8.4) sin
annaabi.ee 
