milles põhiliseks karakteristikuks on lubatav pinge. Selle võtte aluseks on tugevustingimuse kuju, mille kasutamiseks tuleb määrata materjali piirpinge. Piirpinge leidmine sõltub sellest, kas vaadeldavas punktis on joonpingus või liitpingus, mille all mõistame nii tasand- kui ka ruumpingust. Joonpinguse eriseisund liitpingusega võrreldes on tingitud sellest, et seda pingust on lihtne tekitada tõmbeproovikehas või surveproovikehas. Tugevustingimuses esinevat pinge taset, mida tegelikult esinev pinge ei tohi ületada, nim lubatavaks pingeks. Ühekordsel koormamisel on hapra materjali piirpingeks tugevuspiir. Et selle materjalitüübi tõmbetugevus on üldiselt survetugevusest väiksem, siis ka lubatav tõmbepinge on väiksem lubatavast survepingest. Plastse materjali piirpingeks on voolepiir, mis tõmbel ja survel ligilähedaselt ühtib. ) 6. Tugevuskriteeriumid. 1
144 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS · igal ohtliku punkti sümmeetriapunktis mõjub sama mooduliga kuid vastasmärgiline pinge (tõmme on "+", surve on "-"); · kõige ohtlikum on see punkt, kus pingete resultant- või ekvivalentväärtus on suurim tugevustingimuses kasutatakse lubatavatest normaalpingetest (lubatav tõmbepinge ja lubatav survepinge) väärtuselt vähimat: Nelikant-ristlõike tugevustingimus max[ O1 ; Ekv,O2 ; Ekv,O3 ] [ ]min paindel ja väändel: · kontrollima peab ka tugevustingimuse kehtivust max = O 2 = hmax [ ] . nihkel punktis O2 (suurima nihkepinge väärtusega punkt):
lõikepinge laotust ning pinge leitakse valemiga Q , A kus Q – põikjõud; A – tihvti ristlõikepindala. Kui liites on mitu ühesugust tihvti, siis staatilisel koormamisel purunevad nad üheaegselt. Seega saab lugeda, et põikjõud igas tihvtis F Q , n kus n – tihvtide arv. Sõltuvalt konstruktsioonist tihvti võib lõigata üht või mitu lõikepinda mööda. Seetõttu tugevustingimuses tuleb silmas pidada ka lõikepindade arvu. F F F F lõikepind 1 Seega tugevustingimus lõikel lõikepind 2 F , nm A kus m – lõikepindade arv.
Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 44 sc ,u #1 2 . 0,8f cd Tugevuskontroll tehakse valemiga (3.13): MEd MRd = fcdby(d1-0,5y) + fycdAs2(d1-d2), (3.13) kus y = 0,8x, x = d1. Mõningase veaga tagavara kasuks võib tugevuskontrollil võtta x = xc = c d1 , mille korral tugevustingimuses (3.13) y = 0,8 c d1 . Näide 3.1 Antud: Ristkülikulise ristlõike mõõtmed b = 300 mm, h = 700 mm, d1 = 640 mm, d2 = 50 mm; betoon klass C 25/30 (fcd = 16,7 MPa); armatuur A-III (fyd = fycd =340 MPa), tõmbear- matuuri pindala As1 = 3217 mm² (4$32), survearmatuuri pindala As2 = 628 mm² (2$20); ar- vutuslik paindemoment MEd = 580 kNm. Teha ristlõike kandevõime kontroll. Arvutus: Survetsooni kõrguse leiame valemiga (3.12)
annaabi.ee 
