A A A 0,007939 MPa kus FS survejõud, N; m konstruktsiooni mass, kg; g raskuskiirendus, m/s. Arvutuslik väändemoment T = Fw 0,25b = 11,35 0,25 3 8,5 kNm Väändepinge T 8,5 10 3 = = 10,6 W p 0,79851 10 -3 MPa Ekvivalentpinge leiame kasutades suurima nihkepinge tugevusteooriat [3] ekv = 2 + 4 2 = (152 + 1,06) 2 + 4 10,6 2 159 MPa Tugevuse varutegur 4 ReH 355 S= = 2,2 eq 159 Varuteguri piirid on S = 1,3 ... 2,5. Seega saavutatud varu loeme rahuldavaks. 3. Keevisõmbluste tugevuskontroll Lähteandmed: 1 = 35, 2 =55, l1 = 204 mm, l2 = 138 mm, D = 324 mm, d = 308 mm, r = 154 mm,
3 10 6 Pa < [ ] = 0.56 [ ] 90MPa ; K h h b 0.312 0.005 0.05 2 2 max 3Qx 3 1700 Qx = 2 A = 2 0.005 0.05 = 10.2 10 Pa < [ ] = 90MPa 6 Tugevustingimused on täidetud eraldi, tuleks kontrollida tugevust ka painde ja väände koosmõjul (kasutades mõnda tugevusteooriat) Vastus: Nurgiku kandevõime on 1700N. 8.3. Liitpinguse tugevusanalüüs 8.3.1. Liitpinguse ekvivalentpinge Materjali tugevusomadused Rm, Tugevustingimus saab võrrelda ReH jt. on määratud katseliselt vaid joonpinguse pingeid tõmbeteimidega (joonpingus) (tegelik pinge lubatav pinge)
tegureid leitakse varutegur paindele ja varutegur väändele ning seejärel üldvarutegur 11. Millised sisejõud tekkivad reduktori võlli ristlõikes, milliseid epüüre on vaja koostada võlli projektarvutuses? Milliseid tugevusteooriaid rakendatakse süsinikterasest võlli projektarvutuses? Tekivad vääne ja paindejõud ning vastavalt neile tuleb koostada väände- ja paindeepüürid. Projektarvutuses kasutatakse IV tugevusteooriat leidmaks ekvivalentset momenti. 12. Miks tuleb arvutada võllid ja teljed väsimusele? Koostada paindepinge sümmeetrilise pingetsükli graafik. Millistel juhtudel (telje korral) paindepinged on staatilised? Paigalseisval teljel võib olla staatiline paindepinged. Tsüklilistele koormustele töötavad elemendid tuleb arvutada väsimusele, kuna sellisel koormusel võivad hakkada tekkima väsimuspraod ja element võib puruneda. 13
määramiseks tuleb kasutada tugevusteooriaid. Kui on täidetud eeldused, et: · materjal on suhteliselt plastne; · ohtliku punkti normaal- ja nihkepinged muutuvad sama sagedusega ja faasinihketa (sünkroonselt, nii et suurimad pinged mõjuvad samal ajamomendil); · normaal- ja nihkepingete tsüklid on sama ja muutumatu asümmeetriateguriga R = const. võib kolmandat tugevusteooriat kasutades R(D ) koostada tugevustingimuse suurima Ekv = max + 4 max III 2 2 : ekvivalentpinge järgi: [S]F
üherealiste rihma- või ketirattaste puhul. Võlli teiste lõikude läbimõõdud ja pikkused valitakse konstruktiivselt, jälgides tappide läbimõõtude sobivust laagrite sisevõrude mõõtudega ning võllile kinnitatavate detailide konstruktiivseid eripärasusi. Peale võlli geomeetria moodustamist kontrollitatakse ekvivalentpinget. Kuna üldjuhul mõjub võllile väändemoment ja kahes tasandis paindemomendid, siis ekvivalentpingete leidmiseks kasutatakse energeetilist ehk neljandat tugevusteooriat: ekv IV 2 3 2 . M x2 M y2 T Siin ja . W W0 Kasutades ekvivalentmomenti võime leida pinge järgmiselt 91 IV M ekv ekv IV
annaabi.ee 
