kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2
killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2
Nii näiteks esimeses kasutusklassis iseloomustatakse materjali niiskusesisaldusega, mis vastab temperatuurile 20oC ja õhu suhtelisele niiskusele kuni 65% ning mida ületatakse ainult mõneks nädalaks aastas (puidu tasakaaluniiskus sel juhul ). Teise kasutusklassi korral on parameetrid järgmised: 20oC ja 85%. Puitkonstruktsioonide projekteerimisnormides on selgelt öeldud, et projekteerimisel tuleb kasutada standarditele EN 338 ja EVS-EN 1194:2000 vastavaid saematerjali ja liimpuidu tugevusklasse). Nendes standardites esitatakse iga tugevusklassi kohta normtugevuse, -jäikuse ja -tiheduse väärtused. Saematerjali normtugevuste ja -jäikuste väärtused ning puitmaterjali tihedus määratakse standardi EVS-EN 384 meetodite kohaselt normaaltingimuste juures. Sorditud puidu normväärtused saadakse tugevuskatsetuste alusel katsekehadega, millised peavad vastama tasakaaluniiskuse olukorrale 200C temperatuuri ja 65% suhtelise niiskuse juures. See standard
t – tõmme 90-kiudude suunaga risti d – arvutuslik m – paine v – lõige (nihe) Gaussi kõver: Puidu tõmbe-survepinge ja deformatsiooni diagramm: PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 5/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puidu tugevusklassid on määratud vastavalt EVS-EN 338:2005 ja liimpuidu tugevusklassid vastavalt EVS-EN 1194:2000. Tugevusklasse tähistatakse tähe ja numbri kombinatsiooniga. - Täht tähistab puidu liiki: C-okaspuit (coniferous), B- lehtpuit (decidous), GL-liimpuit (gluelaminated) (c-kombineeritud, h-homogeene), - Number tähistab normatiivset paindetugevust. Eestis on enimkasutusel järgmised tugevusklassid:C16, C24, GL24h, GL28h. Monoliitpuit C Tugevusklass C16 C18 C22 C24 C30 C35
Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jaotatakse betoone: ülirasked betoonid (mahumass ≥2500 kg/m³), rasked betoonid (mahumass 1800...2500 kg/m³), kerged betoonid (mahumass 500...1800 kg/m³), ülikerged betoonid (mahumass ≤500 kg/m³). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päeva normaaltingimustes kivistumist. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. Näiteks EPN´i järgi on tähistused C12/15...C50/60. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusmarkidesse – F50...F500. Arv margi tähises tähendab külmumistsüklite arvu, kui betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jaotuvad betoonid veepidavus-markidesse – W 2...W 20. Sideaine järgi jaotuvad betoonid: tsementbetoonid, asfaltbetoonid, kipsbetoonid, põlevkivituhk-betoonid jne. Täitematerjali järgi liigitatakse betoonid:
annaabi.ee 
