katteepiteel proopria limaskesta lihaskiht submukoosa · Lihaskest (tunica muscularis) sisemine tsirkulaarkiht välimine longitudinaalkiht · Serooskest (mesoteel+serooskesta proopria) või adventiitsia Söögitoru (Oesophagus) Ca 25 cm pikk kanal, mida vooderdab paks mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Proopria sisaldab difuusset lümfoidkudet ja lümfisõlmekesi Limaskesta lihaskiht Submukoosa moodustab rida pikisuunalisi kurde; söögitoru pärisnäärmed, mukoossed tubuloalveolaarsed näärmed, nende juhad avanevad limaskesta pinnale Magu Histoloogiliselt eristatakse kolme ala: - mao läviseosa e. kardia (pars cardiaca) - maopõhi (fundus ventriculi) ja maokeha (corpus ventriculi) on ühesuguse histoloogilise ehitusega - mao lukutiosa (pars pylorica) Mao limaskesta ehitus Limaskest moodustab kumeraid välju (areae gastricae) tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest
b. Eksoepiteliaalsed näärmed, neid on enamik 2) Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsel lõpposal a. Ühekihilise lõpposaga näärmed valdav osa b. Mitmekihilise lõpposaga näärmed näiteks rasunäärmed 3) Sekretoorsete lõpposade kuju a. Tubuloossed näärmed torukujuline b. Alveolaarsed näärmed põiekujuline c. Atsinoossed näärmed paksu seinaga põie kujuline d. Tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed 4) Viimajuhade hargnemise alusel a. Lihtnääre hargnemata viimajuha b. Hargnenud lihtnääre c. Liitnääre 4. loeng A. Arend 5) Sekretsiooni viis a)merokriinsed e. ekkriinsed näärmed eritis väljub rakust b) apokriinsed näärmed rakust eraldub jupp c) holokriinsed näärmed kogu rakk on eritise sees 6) Sekreedi viskoossus a)seroossed näärmed b) mukoossed näärmed
- alumise ja üleneva osa taga on aort ja vena cava inferior Külomikronid suhteliselt suured rasvatilgakesed TÜHI- JA NIUDESOOL Soolenäärmed glandulae intestinales - Tühisool jejenum 2/5 Duodeen - Niudesool ileum 3/5 - Brunneri näärmed pikad tubuloalveolaarsed mukoosnäärmed - Üleminek toimub erilise piirita - Sekreet neutraliseerib toitkördi happelist reaktsiooni - Olemas kinnisti mesenterium - Panethi rakud - Tühisool laiem ja parema verevarustusega Tühi- ja niudesool Skeletotoopia - Lieberkühni krüptid lühikesed tubuloosnäärmed
pankreases. Glandulae endocrinae. eksokriinsed - välissekretoorsed – viimajuhad olemas. Glandulae exocrinae. Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades: * ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi: * tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad * atsinoossed näärmed - väliskujult põisjas, valendik väga kitsas * tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed Sekretsiooni viis: * merokriinsed näärmed - raku maht ei muutu, enamik higinäärmed * apokriinsed näärmed - rakumaht muutub väiksemaks, apokriinsed higinäärmed * holokriinsed näärmed - kogu rakk läheb sekreediks, rasunäärmed Sekreedi viskoossuse järgi: * seroossed näärmed - vedel valguline nõre * mukoossed näärmed - tihe viskoosne nõre – lima * seganäärmed – sisaldavad nii seroosseid kui mukoosseid näärmerakke
PROSTATA Lisasugunäärmetest on kõikidel loomadel olemas isaskusiti algusosas paiknev paaritu eesnääre Eristatakse välimist, kompaktset eesnäärmekeha, mis täielikult või osaliselt ümbritseb eesnäärme hajusosa Eesnäärme hajusosa paikneb sagarikena kusitilihasest ümbritsetuna kusiti kavernooskihi all – sagarikes paikneva organi parenhüümi moodustavad rohkearvulised tubuloalveolaarsed prostatanäärmed, mille juhad avanevad isaskusistisse Analoogsed näärmed esinevad ka eesnäärme hajusosas Eesnäärmekeha on kaetud õhukese sidekoelise kapsliga, mis jätkub organisse tungiva sagarikevahelise silelihasrakke sisaldava sidekoena Kõrged limatootvad rakud moodustavad näärmete lõpposa, nende vahel paiknevad madalad vaherakud, näärmete viimajuhad on kaetud mitmerealise prismaatilise epiteeliga
annaabi.ee 
