eluaastatel andma vanemad. Kui vanemad ei suuna ja ei abista, siis ei tule ka laps selle peale, et midagi mõelda või teha. Kindlasti ei tohi ükski lapsevanem ära unistada seda, et nende järeltulijad vajavad nende abi ka siis, kui on astutud üle kooliläve. Abiks koolitöödes ja ülesannetes peab olema iga vanem, kes tahab, et tema võsuke kaugele jõuaks. Paljud lapsed on oma vanemate moodi- kes õnneks, kes kahjuks. Tublidel ja töökatel vanematel on tavaliselt ka sellised järeltulijad ning see on meie riigile hea. Eestlast teatakse ikkagi kui töökat ja korralikku inimest. Kahjuks, mida aasta edasi, seda vähem vanematel oma laste jaoks aega on ja seepärast meie noored nii palju muutunud ongi. Vanasõna " Käbi ei kuku kännust kaugele" eksisteerib aga ikka veel. Usun, et kui vanemad hakkavad oma laste jaoks rohkem aega leidma ja tähelepanu osutama, siis muutukse meie noorte igapäevaelus nii mõndagi.
tagasi Pariisi. Paar päeva peale Abrahami tagasitulekut läks Jeannot talle külla ja oli valmis kuulma seda, et Abraham ei taha kohe kindlasti kristlaseks hakata. Juut oli kardinalidest ja teistest õukondlastest väga halval arvamusel, kuid siis lausus, et ta on valmis siiski kristlaseks hakkama. Jeannot viis Abrahami kirikusse ja lasi ta ära ristida. Temast sai juudi ristiisa ja andis juudile nimeks Jean. Seejärel laskis ta tublidel asjatundjatel teda kõigis meie usu asjus valgustada. Jean õppis kiiresti ja temast sai hea ja tubli, vaga elu elav inimene. Kolmas novell. Saladin, kes oma suure vahvuse tõttu polnud üksnes Egiptuse sultaniks saanud, vaid ka korduvalt saratseeni- ja ristiusu kuningaid võitnud, oli paljudes sõdades ja suurejoonelisi kulutusi tehes oma vara ära raisanud. Kuna tal oli kähku raha vaja, mõtles ta rikka juudi
kaasas - seda tuleb kasutada otstarbekalt. Nagu allpool näeme, on kõige tähtsam seada asjad tähtsuse järjekorda ja sellest kinni pidada - parimal tööajal tuleb teha kõige olulisemaid tööasju. Teadliku mõttetöö ressursi piiratus viitab sellele, et aju ei ole parim töövahend tänapäeva töökeskkonnas, kus tihti üritatakse korraga jälgida mitut infokanalit ja teha mitut ülesannet. Ja tublidel tööinimestel on arvutis korraga lahti mitu pooleliolevat tööd - nad kirjutavad aruannet, aga vastavad silmapilk ka igale uuele e-kirjale. Vahel jääb mulje, nagu olekski säärane rööprähklemine uus normaalsus, nagu oleks igal noorel tarvis omandada oskus teha mitut asja korraga. Ajuteaduse perspektiivist on selline jutt praht. Aju on oma olemuselt väga vilets rööprähkleja. Seega teeb aju mõtlemist vajavaid tööülesandeid kahjuks alati jadamisi: iga
See on jagatud omakorda raskusteks: o Ülesande tingimustesse pannakse esialgu üks, siis kaks puuduvat arvu. Näide: Laps maksis vihiku eest 30 senti ja pliiatsi eest ... senti. Mitu senti kulutas laps kokku? o Lastel lastakse koostada küsimus, aga ülesanne ise on antud. 61 Näide: vihikus on 12 lehte. Poiss kirjutas 5 lehte täis. Tublidel lastel võib lasta välja mõelda mitu erinevat küsimust. o Järgmine on see, kus esitatud on küsimus, aga laps peab koostama teksti. Näide: koosta ülesanne küsimusele: mitu korda on raskem veega ämber kui tühi ämber? o Muuda ebaolulisi tunnuseid. Näide: Maril on 5 õuna. Peetril on 3 õuna rohkem. Mitu õuna on Peetril? Muudab nimed ära, õunte asemele paneb kommid vms.
annaabi.ee 
