keelatud. Soome eeskujul alustati Eestis 2001. aastal võistlust ,,Suitsuprii klass", mis ka 2010/2011 õppeaastal tootis tulemusrikkaid tagajärgi suitsupriiks jäid 79% osalenud klassidest. Seega on õigustatud pürgimus lisada noortele suitsetamisvastaseid programme ja võistlusi, kuna neil on tõhusad tagajärjed. Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Kõige vähem on kaitsetud tubakakeemia eest lapsed. Vanematel aga jääb vajaka teadmistest ja tahtmisest, kuidas kaitsta oma lapsi passiivse e. kaudse suitsetamise eest. Lapsed on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodudes, isiklikes autodes jt. kohtades, kus nad elavad, mängivad jne. Tuleb nõustada vanemaid kaitsma lapsi tubakasuitsu eest, eriti kui lapsel põevad hingamisteede infektsioone, astmat,
12%-lt 11%-le. Igapäevasuitsetajaid 13-aastaste koolipoiste seas on 6%, tüdrukute seas 3%. Suitsetamislevimuse langustendentsi võib täheldada ka 15-aastaste koolipoiste seas 33%-lt 28%-le ja tütarlaste seas 26%-lt 23%-le. Igapäevasuitsetajaid on selles vanusgrupis vastavalt 16% ja 10%. Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Kõige vähem on kaitsetud tubakakeemia eest lapsed. Vanematel aga jääb vajaka teadmistest ja tahtmisest, kuidas kaitsta oma lapsi passiivse e. kaudse suitsetamise eest. Lapsed on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodudes, isiklikes autodes jt. kohtades, kus nad elavad, mängivad jne. Tuleb nõustada vanemaid kaitsma lapsi tubakasuitsu eest, eriti kui lapsel põevad hingamisteede infektsioone, astmat,
Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste puhul on see suurem just linnas (v.a Tallinn). Suitsetajate osatähtsus on suurim töötute, üksi elavate ja madala sissetulekuga meeste ja naiste seas. Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Eestis on hädavajalik endisest tõhusamalt tõkestada tubakatoodete tarvitamise alustamist või nende alustamise edasi lükkamist laste ja noores eas ning aidata ka tarvitajatel lõpetada. Noorte suitsetamist mõjutab oluliselt tubaka hind ja kättesaadavus. Kuigi tubakamüük alla 18-aastastele on keelatud, on seaduse järgimine olnud mittepiisav. Olulised on ühiskondlikud hoiakud. Suitsetamine
Nendest enamus on vähki tekitavad ained. Suitsu sisse hingates kondenseerub tõrv hingamisteedele. Tõrva komponendid on pahaloomuliste kasvajate ning krooniliste kopsuhaiguste põhjustajad. (Tigane, 2009) Tubakasuits soodustab näiteks maohaavandite tekkimist, naha enneaegset vananemist, juuste väljalangemist ja hammaste lagunemist. (Sotsiaalministeerium, 2014) 1.3 Suitsetamise mõju teistele inimestele Eesti majapidamistes on ebameeldivalt kõrge tubakasuitsune elukeskkond. Ligikaudu igas neljandas kodus suitsetatakse, mistõttu lapsed on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodus. 16% mittesuitsetavatest eestlastest puutuvad tubakasuitsuga kokku koduses keskkonnas, samal ajal kui Euroopa Liidu vastav keskmine on 14% ning Soomes on see näitaja ainult 2% ja Rootsis 3%. (Sotsiaalministeerium, 2014) Hea põhjus suitsetamise maha jätmiseks on enda ja teiste inimeste tervise kaitsmine, eelkõige laste
annaabi.ee 
