Klass Esimesteks Ameerikasse sisserändajateks olid hispaanlased, peale keda hakkasid tulema ka inglased, prantslased, hollandlased ja teised rahvad. Rändajate hulgas olid erinevatest ühiskonnakihtidest ja erineva ametiga inimesi. Neile polnud uute oludega kohanemine kerge. Hakkasid tekkima kolooniad, algul said hästi läbi põliselanikud ja kolonistid, kuid hiljem tekkis üha rohkem omavahelisi arusaamatusi. Kolonistid õppisid indiaanlastelt palju, näiteks maisikasvatust ja tubakasuitsetamist. Erimeelsuste käigus hävitati indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselanikke järjest kaugemale läände. Tekkis ka indiaanisõda, mis kestis poolteist sajandit. Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad peale Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Põhja-Ameerika idarannikult oli tekkinud 13 erinevat kolooniat. Põhjapoolseid
· Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolonistid olid paremini relvastatud · Indiaanlaste hõimude vahel puudus koostöö, mida eurooplased ära kasutasid. · Kümnete tuhandete indiaanlaste vastas seisid peagi sajad tuhanded kolonistid 18. sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat. Põhjapool levisid farmid.
-valgustajad ehk kirjamehed püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida Kuidas möjutas valgustus ühiskonna arengut?-Usuti pigem teaduslikke asju Miks nim. 18. Saj valgustsusajandiks?-Siis oli tähtsaim vaimne liikumine valgustus, mida iseloomustas usk möistuse vöimalustesse Euroopa kolonistid-17. Saj algul oli Pöhja-Ameerikas kolooniad plajudel riikidel, kolonistid teenisid elatist pöllunudse ja kalapüügiga Punanahad ja kahvanäod-indiaanlastelt öpiti maisikasvatust, ka tubakasuitsetamist, toiduainete ja karusnahkade vastui vahetati ehteid, relvi ja alkoholi Iseseisvussöda-1783 a sölmitud Versailles rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks USA loomine-1787 aastal asuti välja töötama pöhiseadust, mis kehtib tänaseni, ülekaalus föderalistlik suund Inglise kolooniad 18. Saj Pöhja-Ameerikas-18. Saj keskpaigaks oli idarannikul 13 inglise kolooniat, pöhjapool levisid farmid, löunas puuvilla- ja tubakaistandused
kahandades seeläbi vastuvõtlikkust uimasteid propageerivatele sotsiaalsetele mõjutustele ning vähendada motivatsiooni suitsetamiseks, alkoholi pruukimiseks ja illegaalsete uimastite tarvitamiseks. Botvin ja tema kolleegid (Botvin, 1999) nimetavad antud preventsioonistrateegiat eluoskuste treenimiseks (life skills training). Empiiriliste uuringute tulemused USA-s näitavad, et antud metoodika vähendas oluliselt tubakasuitsetamist, alkoholi tarvitamist ja marihuaana suitsetamist, võrreldes kontrollgrupiga. Samuti saadi märkimisväärseid tulemusi ainete segakasutamise korral (Botvin, 1999). 27.Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetuse põhiseisukohad Botvini järgi Eeltoodut metoodikat on edasi arendanud Maailma Tervishoiuorganisatsioon defineerides mõistet `lifeskills' (otsetõlkes inglise keelest `eluoskused'
Botvini õpetuse eesmärgiks on arendada üldist sotsiaalset kompetentsust kahandades seeläbi vastuvõtlikkust uimasteid propageerivatele sotsiaalsetele mõjutustele ning vähendada motivatsiooni suitsetamiseks, alkoholi pruukimiseks ja illegaalsete uimastite tarvitamiseks. Botvin ja tema kolleegid (Botvin, 1999) nimetavad antud preventsioonistrateegiat eluoskuste treenimiseks (life skills training). Empiiriliste uuringute tulemused USA-s näitavad, et antud metoodika vähendas oluliselt tubakasuitsetamist, alkoholi tarvitamist ja marihuaana suitsetamist, võrreldes kontrollgrupiga. Samuti saadi märkimisväärseid tulemusi ainete segakasutamise korral (Botvin, 1999). Mis on sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus? Eeltoodut metoodikat on edasi arendanud Maailma Tervishoiuorganisatsioon defineerides mõistet `lifeskills' (otsetõlkes inglise keelest `eluoskused' inimese kohanemisvõimeks ja edukaks toimetulekuks igapäevaelu nõudmiste ja väljakutsetega. Rõhutatud on seega just nende
annaabi.ee 
