Sada aastat suitsuvines 1) Enne 20. sajandi algust seostati suitsetamist naiste puhul tihti kombelõtvade eluviiside ja prostitutsiooniga. Ühiskonnas oldi arvamusel, et korralik naine ei suitseta ning selline arusaam oli levinud kuni 1920. aastateni. Tubakafirmad polnud olukorraga rahul ja hakkasid tegema lobitööd, mis õnnestus niivõrd hästi, et 20. sajandi 20ndatel hakati pidama suitsetamist šikiks, ka naiste puhul. Tänapäeval on aga suitsetamisest taas saanud ebakultuurne hobi, mida peetakse pigem töölisklassi pärusmaaks, ning suitsud on taas häbimärgi staatusesse surutud. 2) 1920ndatel oli sigaret moodsa naise sümbol, vabaduse tõrvik ja popkultuuri kindel osa
verevarustuse muutustega, mida kofeiin põhjustab. NIKOTIIN Nikotiin ehk (S)-3-(1-metüül-2-pürroli-dinüül)püridiin on looduslikult esinev alkaloid ning üks levinuim psühhostimulaatoreid maailmas. Sigaretid on kõige levinumad nikotiini allikad. Sigaretides olev tubakas sisaldab veel täiendavalt kemikaale ja lisaaineid, mis mõjuvad kahjulikult hingamiselunditele. Tänu ülemaailmsetele suitsetamise piirangutele on tubakafirmad väljatöötanud mitmesuguseid alternatiive, nt e-sigaret, mille nikotiini kontsentratsioon on sageli suurem kui tavalistes sigarettides. 2.1 TOIMEMEHHANISM Nikotiini jaotumine kudedesse sõltub pH-st. Kõige suurem on nikotiini kontsentratsioon ajus, maos, neerudes ja maksas. Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes kopsude kaudu verre, jõuab ta umbes 7 sekundiga pärast esimest suitsusõõmu ajju, kus asub nikotiiniga aktiveeritav
mune. Veganism on filosoofia, mille esindajad otsivad võimalusi loobuda loomade kasutamisest mistahes vaenulikul eesmärgil -- olgu selleks siis liha- ja rõivatööstus või midagi muud. Nad vannuvad, et ei toitu ega tarbi iialgu ühtegi loomset produkti. Veganlus ei sea piiranguid alkoholi, tubaka, kohvi vmt tarbimisele, kuigi veganid peaksid arvestama, et paljude alkohoolste jookide tootmises kasutatakse loomseid aineid ning et tubakafirmad teevad loomkatseid. (Taimetoitlus, 2011) 5 2.1 Taimetoitluse plussid Madal energiasisaldus, mis on oluline ülekaaluga inimeste puhul. Taimset päritolu toit sisaldab palju kiudaineid, mis seovad organismis vett, tekitades täiskõhutunde. Taimset päritolu toit liigub seedekulglas kiiresti edasi, lüheneb toidus leiduvate või seedeprotsessis tekkivate mürgiste ainete kokkupuuteaeg sooleseintega
narkootiliste ja sõltuvust tekitavate ainetega. Näiteks usuvad pea kõik suitsetajad, et see 12 rahustab neid ja peletab igavust. Seminaril aidatakse mõista, kuidas suitsetamine vastupidi muudab inimesed närviliseks ja tekitab seda sügavat igavust ja seda hästi lihtsate ja loogiliste näidetega. Kui ta sellegi poolest ei suuda näha suitsetamist nii nagu see tegelikult on (nii nagu mittesuitsetajad seda näevad), siis ei saagi inimene lahti nägemusest, mis teda sõltuvuses hoiab. Tubakafirmad panustavad väga tugevasti sellesse, et inimesed näeksid suitsetamises harjumust, mitte sõltuvust. (Jakobson, 2014) Henry Jakobson on ka ise endine pikaajaline suitsetaja ning seetõttu jagab ta ka enda kogemust Allen Carr’i meetodi kohta: „Kokku suitsetasin 13 aastat, kui ma 25 aastaselt sellest Allen Carr’i meetodiga lahti sain. Viimastel aastatel kasvas minu päevane sigarettide kogus juba kolme pakini ning
kriitiliselt ja naljaga pooleks korporatiivset maailma ja selle mehhanisme, seal vabrikus oodatakse palgatud maalijat, Kostab ise ainult allkirjastab maali. Tehase versioon maalikunstist. Sümboliks rahakassa. Sigaretireklaam postkommunistlikus Eestis 1990ndatel (Hans Haacke kriitilise analüüsi taustal) Kuni 1998. aastani puudus Eestis (nagu üldse postkommunistlikes maades) sigareti reklaami reguleeriv seadusandlus. Seda kasutasid ära tubakafirmad, kes ujutasid avaliku ruumi üle erinevate sigaretimarkide reklaamidega. Kohalik elanikkond ei saanud isegi aru, et korporatsioonid on hõivanud avaliku ruumi ning et tervist kahjustavate toodete reklaam võiks olla keelatud. 1998 võeti Toompeal vastu seadus, mis keelas Eestis avaliku sigaretireklaami Sigaretireklaamid kadusid avalikust ruumist, ent maskeerusid KOHE samal aastal kunstisponorluseks 1998 Art is Everywhere – Barclay kampaania õilsa kunstisponsorluse maski all
annaabi.ee 
