Immanuel Kant, 1780 · Geograafia on sünteesiv distsipliin, mis mõõtmise, kaardistamise ja regionaalse lähenemise kaudu seob üldise erilisega. Alexander von Humboldt, 1845 · Geograafia ülesandeks on pakkuda Maa muutliku pinna täpne, korrastatud ja ratsionaalne kirjeldus ja tõlgendus. Richard Hartshorne, 1959 · Geograafia on ühtaegu nii teadus kui ka kunst. Henry Clifford Darby, 1962 · Geograafia on õpetus Maast kui inimese kodust. Yi-Fu Tuan, 1991 Inim- ja loodusgeograafia sarnasused ja erinevused Inim- ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19. sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks
ma. Narowa jõgi tulep Peipsist wälja nink lät Soomemere lahe sisse. Ent enne kui jõgi Narwa liina manu jõwwap, Joala mõisa lähükesen, kukup jõgi äkitselt kõrgelt kaldalt maha orgu, sääratse mürina nink praginaga, et jäle om nätä nink kuulda. (Maa-rahwa… 1858: 34–35) See kirjeldus tundub olevat esitatud eesmärgiga avada talupoegade silmi looduse imelistele nähtustele. Nagu on osutanud mitmed kesk- konnaesteetikud (vt Lehari 1997: 43; Tuan 1993), ei pea ülev loodus- kogemus alati sugugi "ilus" olema. Looduse ülevuse tajumise kutsub esile kokkupuude mistahes tohutu (loodus)jõuga, eeskätt väljaspool oma koduümbruse turvalisi piire, mis lisaks ähvardavusele mõjub inimesele ka seletamatult ligitõmbavalt (Tuan 1993: 114). Üleva looduskogemuse jumaliku algupära rõhutamine ainult suurendab selle mõju. Seda võime tõdeda ka ülaltoodud katkendi puhul.
linnamaastikus asetsevate tähenduste kiid. Oluline oli ka interpreteerida isikuid ja inimgruppe ja nende kogemusi linnalises miljöös ja linnakeskkonnas. Subjektiivsus, individuaalsus, koha tähendus ja topofiiilia olid tähtsad mõisted. Koht on areen teadmise ja kogemuste hankimiseks, võimalus inimeste sotsialiseerumiseks ja sotsiaalseks uuenemiseks. Meie identiteet moodustub 3aspekti kaudu. Looduse, tähenduse ja sotsiaalsete suhetega. Yi-Fu Tuan määratles ,,topofiilia" kohaarmastuseks ja kiindumuseks, mida inimesed tunnevad teatud kohtade suhtes. Topofiilia toodab kohti inimeste jaoks. Linnade tähtsus sõltub sellest, et inimestel on erinevad emotsionaalsed sidemed füüsilise keskkonnaga. Koht on ka tähenduskeskus, mille on konstrueerinud kogemus. Koht on relatsiooniline ja mitmetähenduslik. Koha identiteet koosneb füüsilisest raamistikust, inimtegevusest ja koha tähendusest inimestele.
tavaliselt kokku puutuke, selged tüübid on segunenud Teadus ja tehnoloogia on need, tänu millele me oleme kaotanud kontakti paikade hingedega, inimesed on sõltumatud Topofiilia (paigaarmastus)- emotsionaalsete seoste olemasolu paigaga, sentimentaalsus, seda kasutavad mitmed autorid. Esimesena Gaston Bacherald (prantslane)- The poetics of space. Selle nimelise raamatu avaldas Hiina päritolu mees Yi-Fu Tuan seal sisalduvad mitmed ekstaatilised kogemused, mis meid paikadega ühendavad v mis paikadest tekivad aga 70-ndate keskel tõi üks kanadast pärit geograaf E. Relf välja, et me peaks rääkima dimensioonist, mille üks pool on topofiilia ja teine pool topofoobia Raamat "Hirmumaastikud" (Landscapes of fear) - paikade negat. aspekte käsitleti. Paigata olemise tunne, in-l ei teki emotsionaalseid sidemeid oma koduga, kuna nad vahetavad selda iga 2-3 aasta tagant sõltuvalt töökohtadest
Täielikku turvalisust pole võimalik kirjcldatakse seda kui primitiivset, kaasasündinud loomulikku ega vajalikki saavutada. Mida väiksem laps, seda rohkem emotsiooni, midu koge-vad ka loomad, mitte ainult inimesed. võimalusi on kaitsetuse tekkeks ja seda rohkem vajab ta abi ja Kõik kõrgemad loomad koge-vad hirmu, see on vajalik kaitset ning on sõltuv oma kasvukesk-konnast ja ümbritsevatest ellujäämiseks ja hoiatab meid ohtude eest (Tuan, 1979). Öhman inimestest (Lahikainen & Kraav, 1996, 115). (2000, 587) ütleb, et hirmurcnktsioonid (ja samuti ängistus) tulenevad häiresüsteemist, mis on kujunenud evolutsioonis Hirmu defineeritakse kui normaalset, arengukohast kaitsmaks elusolendeid ohtude eest. reaktsiooni reaalsele või kujuteldavale ähvardusele - seda
annaabi.ee 
