Hamlet otsustab lasta neil oma isa mõrv uuesti lavastada. Hamlet arvab, et Claudiuse näoilme räägib ta enda eest. Etenduse ajal jookseb Claudius saalist välja ning tema süü tundub sel hetkel kindel olevat. · Peale näidendit oleks Hamletil võimalus Claudiusel ühe mõõgahoobiga pea maha lüüa, kui ta näeb teda audientsisaalis palvetamas, aga ta ei tee seda. Miks? Hamlet arvab, et see oleks liiga lihtne, lausa pääsemine Claudiuse jaoks, kuid mitte KÄTTEMAKS. Hamlet tahab, et Claudius sureks mõõgahoobi läbi siis, kui ta teeb parajasti midagi sellist mis taevas lunastust ei too; nagu näiteks vannub, märatseb või on joobunud. · Hamleti suhtumine Opheliasse muutub näiliselt siis, kui Claudius ja Polonius korraldavad Opheliale ja Hamletile ,,juhusliku" kohtumise audientsisaalis. Hamlet heidab Opheliale ette, et too ei ole aus ning üritab oma kõlvatust lihtsameelsusena näidata.
Kas pole piisav põhjus , miks Hamlet ei võiks kättemaksta ? Kas tõesti Gertrud ei armastanud Hamleti isa , et nii ruttu uuesti mehele läks! Või oli see Claudiuse plaan, et Hamletit närvi ajada? Hamlet näeb välja oma isa vaimu , kes kinnitab , et Claudius on ta mürgitanud ja käsib mõrtuskale kättemaksta. Hamlet , kes oma isa väga armastas on valmis soovi täitmiseks. Hamlet tõmbub endasse , tal on aukartus elu ees , talle on määratud tähtis ülesanne , isa kättemaks mõrtsukale. Hamlet asub tegutsema. Lossi kutsutakse näitegrupp ja taaslavastatakse vana kuninga mõrva, et jälgida kuidas sellele reageerib Claudius. Etenduse lõpedes on Hamlet kindel ,et mõrvar on tema oma onu Claudius. Hamlet ei imestanud üldse, et tema onu võis isa tappa. Claudiusel oli halb suhe Hamletiga . Ta oli võimuahne ja silmakirjalik. Ema Gertrud kutsub poja enda jutule ja Hamlet tunnetab , et keegi kuulab nende
Olga eluloos väidetakse, et Olga sündis Võbutõs, mis on praegu Pihkva linna lähedal. Pihkvamaal on säilinud ka Olga toponüümika. Võbutõ lähedal avastati ka surnukamber, kus süüdati inimesi, see meenutab väga Olga teist kättemaksu.Ja sealt võib ka välja lugeda, et Olga tapmisviis, sobis täiesti drevljaanide staatustega. Teise saatkonna hukkamsie järel oli Igori matusepidu, seejärel hukati Olga käsul 5000 drevljaani, see oligi Olga kolmas kättemaks. Olga oli esimene kuulus Venemaa naisvalitseja. Oma tapmistes käitus ta täiesti nagu skandinaavlane.
Kättemaks ja aukartus elu ees. Kirjutan kirjandi W.Shakespeari näidendi ,,Hamlet" põhjal. Prints Hamlet leinab oma vastmõrvatud isa ja juurdleb kuidas ja kellele tasuda selle võika teo eest. Kas Hamlet tegutseb mõistlikult? Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt. Raamatus oli koht, kus Hamletil avanes võimalus mõrvarkuningas palvete lugemise pealt tappa, aga prints loobus oma kavatsusest, sest arvas, et Claudius oli just patud andeks saanud ning pääseks tänu sellele Jumala kohtu ees kergema karistusega. Teiseks motiiviks oli see, et Hamleti sugusele mehele oli sõnapidamine kindlasti auasi ja kuna ta oli isa vaimule andnud lubaduse kuriteo eest kätte maksta, siis pidigi ta seda tegema. Eriti oluliseks tegi selle tõotuse täitmise asjaolu, et Hamlet armastas oma isa väga ning pidas temast lugu rohkem kui ühestki teisest inimesest....
Ta (Kes) on rohkem kui 4 miljardit aastat maakera asustanud elusorganismide vastastikmõjuline kude. Teineteist katkematult mõjutanud Mis ja Kes on kokkupanduna saanud kaunikõlalise nime ,,Gaia". Nagu James Lovelock ütleb, on see metafoor, tähistamaks elusat Maad. Kui alguses läksid Gaia hüpoteesiga kaasa vaid mõned New Age´i esoteerikud, siis nüüdseks on selle teooria ka mõistlikud teadlased omaks võtnud. Raamatu ,,Gaia kättemaks" peamiseks sõnumiks pole mitte see, et Gaia ise on ohus, vaid see, et inimesed on tema praegusele välispinnale järjest suuremat kahju tekitanud. Gaia elukäik Elu maal sai alguse 3 - 3,5 miljardit aastat tagasi. Tollel ammusel ajal oli päikesekiirguse intensiivsus arvatavasti 25% tänapäevasest tasemest madalam. Kasvuhooneefektist tingitud kliimasoojenemine, mis on täna meile suureks probleemiks, on väga sarnane äraspidise kasvuhooneefektiga, millega seisid
paraneks. Samuti ma mäletan enda lapsepõlves, et isa ütles alati, kui keegi teine suurem laps teeb sullle haiget, tee talle vastu, ära lase kunagi ennast teiste jalgade alla trampida. Õigusemõistmise aluseks on tegelikult inimese enda õiglustunne, mis võib igal inimesel olla erinev ja sellest tulevad ka probleemid ja tülid. Vanasõna ütleb: silm, silma ja hammas, hamba vastu. See tõde on toiminud ajast-aega ja toimib ka tänapäeval. Võib öelda jah, et kättemaks on omamoodi metsik õigusemõistmine, kuid see toimib päriselt, sest kättemaks on kõige magusam. Maris Kiipus 12b (20.01.10)
Parim kättemaks on mitte tasuda samaga? "Hamlet" William Shakespeare On palju viise, kuidas kätte maksta, kuid ka mitte millegi tegemine on tegelikult omamoodi kättemaks. Nimelt, kui vastane on sõjakas inimene, siis võib mitte vastu astumine vaenlase hoopiski välja vihastada. Võib-olla ei olegi vahet, kas maksta kätte või mitte? Kui veab, siis ajapikku laheneb olukord rahumeelselt. Ka need, kes arvavad, et parem on kõik unustada ning edasi liikuda, arvatavasti plaanivad kusagil sügaval hingesopis kättemaksu. Kuid kui on kaks valikut, mille vahel langetada otsus ja on võimalik arvete õiendamisest hoiduda, siis arvatavasti on see variant parem.
,,Kättemaks on omamoodi metsik õigusemõistmine" Francis Bacon Isekirjutatud essee Mida üldse tähendab sõna 'kättemaks'? Põhimõtteliselt on see kirglik soov teha tasa selle inimesega, kes on sulle või su lähedastele halba teinud. Inimeste puhul on see täiesti loomulik tunda viha, kuid kättemaks toob sinus välja kõige halvima, viies sind samale kahetsusväärsele tasandile nendega, kes halba üleüldse alguses tegid. Siiski, paljude arvates tuleks kättemaks jätta saatuse hoolde, et see nagu 'karma' tagasilöögi annaks. Kättemaksu on võimalik ükskõik kuidas teha, ,, mida geniaalsem seda uhkem" arvavad inimesed, mis paraku tõsi pole. See on kõigest üks kole viis väljendada meie viha. Küllaga miks on üldse vaja väljendada oma viha kellegi vastu? Milleks selline
täpselt nii, nagu me tahame. Vihast on võimalik üle saada lihtsalt kellegiga rääkides, oma sõbra, tuttavaga või vanematega. Kättemaksuvajadus tekib just siis, kui probleemi enda sees hoida. Tõsi, me vajame hingerahu, kuid selleks ei pea olema ilmtingimata mõrvamine olema. Aitavad ka sõnad, mis võivad veelgi rohkem haiget teha, kui tapmine. ,,Sa rõve lurjus, verine himur, julm reetur, ilge verepilastaja! Oo, kättemaks!" Selline lause tekitab lausa külmavärinaid. Kas sellest ei oleks piisanud? Kui rääkida enda kogemustest, siis praeguses olukorras pole need sõnad nii vana kirjanduslikud, küll aga valusalt näkku öeldes võib see haiget teha mitu aastat. Surnud olles aga ei tunne see inimene enam valu, nii vaimset ega füüsilist. Mis oleks siis parem, kas öelda valusalt näkku ja kõndida minema või tappa? Selles teoses poleks õige kedagi süüdistada
Nüüd tundis ta viha, hunt tahtis kätte maksta. Kriimsilm hakkas urisema ja lõrisema aga järsku tundis ta jalas torkavat valu. Ta vajust pimedasse tühjusse. Taas ärkas hunt uues tundmatus kohas. Ümber oli jälle võre, väljaarvatud ühes küljes. Sealt paistis roheline mets, kodu. Hunt oli nii rõõmus kui ka hämmastunud. Oli näha veel loomi, kes tema ligidal puuridest metsa poole jooksid. Nii hakkas ka hunt tegema. Aga järsku jäi ta seisma ja talle tuli midagi meelde- kättemaks. Hunt pööras ringi ja nägi puuride kõrval pikka inimest. Ta sööstis tema poole ja hammustas teda säärest. Inimene ei jõudnud reageeridagi. Soe, magus veri voolas hundile suhu. Ühest hammustuses piisas, hunt jooksis minema, metsa. Jah, kättemaks oli tõesti magus.
annaabi.ee 
