Hoone kütteenergia kulu leidmine kraadpäevade järgi Kütteenergia staatiline arvutus toimub kraadpäevade alusel. Kraadpäevad kujutavad endast ööpäeva keskmise hoone siseõhu- ja välistemperatuuri vahet, mis on kuude ja aasta lõikes kokku liidetud. Kütteenergiakulu arvutamisel kasutatakse baasaasta ehk normaalaasta kraadpäevasid. Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka
Märgades ja niisketes korterites esines hallitust ja veetõkke läbijooksu vähe, Pinnaniiskused olid suured segistite ja pesumasinate lähedal. Probleeme oli ka tuleohutusega, uksed ei olnud piisavalt tulekindlad ja puudused akende osas, aknad olid vahetatud ja ventilatsiooni polnud renoveeritud. Üksiku korteri ühtsest keskküttesüsteemist väljalülitamisel kasvab naaberkorterite soojustarbimine. Kütteta korteri mõju naaberkorteritele avaldub ligi 28% kütteenergia tarbe tõusus, võrreldes köetud olukorraga. Naaberkorterite kütteenergia tarbe tõus on veelgi suurem olukordades, kus kütteta korter paikneb otsaseinas või ülanurgas. Korteri kütte väljalülitamine ja kütte eest maksmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Kuna korteritevahelised vaheseinad ei ole soojustatud, võib ka seinte pinnatemperatuur langeda liialt madalale. Soojus oli enamastinormaalne, niiskus oli kõrgem enamasti kui peaks olema
küttevõimsus Vaata tabel 2. Q=∑ H −∆ t∗10−3 (7) 1.6. Hoone aastane kütteenergiakulu kraadpäevade alusel Hoone aastane kütteenergiakulu kraadpäevade alusel (S) sõltub tasakaalutemperatuurist, mis omakorda sõltub vabasoojuse temperatuuri tõusust. Kraadpäevad on saadud Kredexi kodulehelt. Aastane kütteenergia vajadus: ∆tvs=(ΣФvs*0,7)/ ΣH (8) Tb=ts-∆tvs (9) 6 ∆tvs=481/86,27=5,58(°C) Tb=21-5,58=15,4(°C) (3567-3327)/10=24 S=3327+ 4*24=3423W 7 2
kasutada parema hoonekarbi ehitamisele ja soojustagastusega ventilatsiooniseadme ostmisele. Tänapäeval on tänu passiivmajakomponentide turu konkurentsi tekkele Saksamaal võimalik hooneid hoolikalt planeerides võimalik passiivmaju ehitada juba tavamajaga võrreldes sama hinnaga. Seda on näidatud kortermaja jaoks Fribourgi kantonis Vaubanis. Üldiselt on aga passiivmaja ehitamine kuni 14% tavamajast kallim. Passiivmaja kütteenergia vajadus on väga väike ning seega on hoone kasutusajal jooksev kulu samuti. Poliitiliste otsuste tõttu paljudes riikides toetatakse passiivmajade ehitust rahaliselt toetuste maksmise või madala intressiga laenudega. Mõnes riigis toetatakse ka passiivmaja komponentidega renoveerimistöid. 9 LISAD Lisa 1: passiivmaja põhi skeem Joonis 1. Joonis 2.
orienteeritud päikesepaneel ei näe seda – päike paistab piltlikult öeldes selja tagant. Seetõttu tuleks päikesepatareidega kaetud pindala suurendada ligikaudu kaks korda. Me pole nii rikkad, et suudaksime laialdaselt oma katuseid päikesepatareidega katta. Praeguste hindade puhul oleks katus niisama kallis kui maja. (Krustok jt, 2012) Kasutatud kirjandus: Firma Solex, 2008. Tere tulemast säästva kütteenergia kodulehele. - http://www.solex.ee/ Palumaa, P. 1/2012. Horisont - http://www.horisont.ee/node/1784 Tallinn, 2008. Teistmoodi energia. -http://www.recestonia.ee/energia&kliima/Teistmoodi %20energia.pdf Lasteaed Kaseke koduleht. Valga, 2013. - http://kaseke.valga.ee/et/majast Tomson, T. 2000. Helioenergeetika. Pinn, M.; Pinn, R.; Pinn, M. Elekter päikesest ja tuulest. Krustok, J.; Mellikov, E
annaabi.ee 
