Euroopas kultiveeritakse rohkesti Saksamaal ja Briti saartel. Eestis hakati metsadesse kultiveerima 1910.a. Suurimad puud Eestis kuni 42 m kõrged. Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure- Järvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. S u g uko n d Fa g a c e a e p ö ö g i l i s e d Sugukonna esindajad on heitlehised, harva igihaljad, ühekojalised puud, harvem põõsad. Lehed vahelduvad lihtlehed kuni hõlmised lehed, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, tuultolmlejad. Isasõied urbade või peadena
Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 19 Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure- Järvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. Tsuga diversifolia (Maxim.) Masters eriokkaline tsuuga Võrsed punakaspruunid, karvased. Okkad kuni 1,5 cm pikad, terveservalised, tipul sisselõige, asuvad kahes reas, pealmised alumistest palju lühemad, pealt läikivad, tumerohelised, all kaks valget õhulõheriba.
puhtpuistuid, tungides kuni 1500 m kõrguseni üle merepinna. Võrsed: kollakas- kuni hallikaspruunid, peened, näärmekarvadega kaetud. Pungad: väikesed, munajad, helepruunid Okkad: asetsevad kamjalt, 1...2 cm pikad, 1,5 mm laiad, tumerohelised, alt valkjad, okka serv tipuosas üksikute peente hambakestega, tipp pügaldunud või terav. Käbid: lühirootsulised, kuni 2 cm pikad, hallikaspruunid, munajad, tömbid, seemne- soomused nahkjad, ümarad, ülemine serv saagjas. Meil on kanada tsuugat kasvatatud väga vähe, teada on suuremaid puid Järvseljalt, Luualt ja Olustverest (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. 7 8. Euroopa ja siberi lehis Euroopa lehis (Larix decídua Mill.) Decidua maha langev, osutab suvehaljastele okastele. Euroopa lehis toodi Eestisse 18. sajandi alul ja asuti kohe ka ulatuslikult kultiveerima. 30.
kollakaspruun. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, ka postide, liiprite, kaevandustugipuude ja mööbli valmistamiseks ning vineerina siseviimistluseks. Kodumaal populaarne jõulupuu. Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks. Tsuga canadensis - Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist SuureJärvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes. Kõrgus 18...20 m. Levila kasvupinnastest domineerivad parasniisked või märjad hästi vett läbilaskvad mullad. Õitsemine toimub aprilli lõpust kuni juuni alguseni, sõltuvalt kasvukohast ja ilmastikutingimustest. · Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega,
Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: kollakas- kuni hallikaspruunid, peened, näärmekarvadega kaetud. Pungad: väikesed, munajad, helepruunid Okkad: asetsevad kamjalt, 1...2 cm pikad, 1,5 mm laiad, tumerohelised, alt valkjad, okka serv tipuosas üksikute peente hambakestega, tipp pügaldunud või terav. Käbid: lühirootsulised, kuni 2 cm pikad, hallikaspruunid, munajad, tömbid, seemne- soomused nahkjad, ümarad, ülemine serv saagjas. Meil on kanada tsuugat kasvatatud väga vähe, teada on suuremaid puid Järvseljalt, Luualt ja Olustverest (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. Sordid: 'Albospica'; 'Aurea'; 'Globosa'; 'Gracilis; 'Jeddeloh'; ; 'Nana'; 'Pendula'; 'Ammerland'; 'Aurora'; 'Brandley'; 'Cole Prostrate'; 'Curly'; 'Hussii'; 'Minima'; 'Pygmaea'; 'Verkade's Recurved'; 8. Euroopa ja siberi lehis Euroopa lehis (Larix decídua Mill
annaabi.ee 
