kinnitas, kuid vastupidiselt valitsusele Riigiduuma tagasi lükkas. Peale seda, kui Riigiduuma sõjalaevade ehitamise programmi tagasi lükkas, esitati valitsusele uus sõjalaevade ehitamise programm, mille raames tuli välja ehitada ka Tallinna sõjasadam ning rajada laevaehitustehased. Kolm aastat hiljem, alustati Tallinna sõjasadama väljaehitamist. Vene impeeriumil oli hädasti vaja uusi lahingulaevu, sest VeneJaapani sõjas 1904 1905 hävitasid jaapanlased Tsusima merelahingus Balti mere laevastiku ja see tuli kiiruga uuesti üles ehitada. Seetõttu alustati 1912. aasta kevadel Tallinnas sõjasadamate ja 19121913 lausa kolme tehase ehitustöödega. Kolm suurt tehast rajati Kopli piirkonda: poolsaare tippu Vene-Balti laevaehitus- ja mehaanikatehas, Kopli lahe äärde Bekkeri (Boeckeri) laevatehas (nüüdseks AS Loode laevaehitustehas) ning Tallinna lahe äärde sõjasadama kõrvale Noblessneri laevatehas.
"Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve- raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti kirjandusest oli aga hall ja nukker, selles oli midagi, mis kõlas kokku tolleaja elu halluse ja nukrusega. Neid raamatuid lugedes haaras teda masendus ja melanhoolia, kadus eluisu, mida pidev haigeolemine nagunii nõrgendas
mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve-raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti kirjandusest oli aga hall ja nukker, selles oli midagi, mis kõlas kokku tolleaja elu halluse ja nukrusega. Neid raamatuid lugedes haaras teda masendus ja melanhoolia, kadus eluisu, mida pidev haigeolemine nagunii nõrgendas. Jaan mäletab Tuglase
Port Arturi (Ve baas Liadongi ps-l) piiramine kestis 7 kuud, lõpuks Port Artur kapituleerus. Mitmed kaotused tabasid ka Ve Mandzuuria armeed. 1905 veebruar Mukden mõlemal poolel rohkem kui 500000 meest, mõlemad pooled kasutasid moodsat relvastust, Ve kaotas. Siiski püsis Peterburis veel lootus komplekteeriti 2. meeskond (peamiselt Tlnas). Oktoobris asuti Tallinnast teele eesmärgiga jõuda Port Arturisse venelastele appi. Teel kuuldi Port Arturi kapituleerumisest. Tsusima merelahingu kaotasid samuti venelased, hakati otsima võimalusi sõja lõpetamiseks. Aug 1905 algasid USAs rahuläbirääkimised, millest võttis osa ka eestlane Ferdinand Martens. Rahutingimused olid Ve jaoks üsna normaalsed Ve loovutas Ja-le 7 Liadongi ps (sh Port Arturi), Sahhalini(?) saare lõunaosa, tõotas, et ei võitle vastu Ja
annaabi.ee 
