Sepa skraa Meister on kohustatud hoidma oma au ning mitte häbistama käsitööd. Tööpäev algab päikesetõusul ja lõpeb päikeseloojangul. Kui tsunftivanem käseb tsunftiliikmetel vait jääda, siis on tsunftiliige kohustatud vait jääma ning need, kes ei kuula sõna ja ei jää vait, peavad tsunftile veerand oma toidust andma. Kui keegi tsunftiliikmetest ütleb tsunftivanemale või teistele tsunftiliikmetele halvasti, siis peab ta trahvi maksma. Kui tsunftivanem tõstab toosti, peavad kõik võtma toosti koos temaga. Igaüks, kes tahab tsunftiga liituda, peab tõestuseks tegema paari hobuseraudu, hea laia puusepakirve ja sadulakirve. Õpipoiste ja sellide väljaõpetamine kestab meistri juures neli aastat. Meistrid peavad oma õpipoistele ja sellidele hästi süüa andma, viimased peavad aga omakorda olema vähenõudlikud. Kui õpipoiss ei pea vastu ja põgeneb, toob meister ta jõuga tagasi ning karistab.
Juba varajasest noorusest sai alustada õpipoisina teekonda käsitöömeistriks. Enne käsitöömeistriks saamist pidi saama selliks. Ka sellina pidi palju aastaid töötama. Meistritöö tasemel, tööriistad ja tööruumid olemas, võiski uus meister omal käel töötama hakata. Käsitöölise tööpäev Päikesetõusust loojanguni Töötas kodus Abiks sell ja õpipoiss Üüris turulette Toote kvaliteet oli kõige tähtsam Tsunftivanem vastutas toodangu eest Maaler Maalrite töökodasid võis leida suurtest kuni väga väikesteni. Keskajal uuriti ka esmakordselt värvi olemust, avastati, kuidas saada punast, sinist või kollast värvi. Osad tegelesid kunstiga, osad rohkem seinte ja suurte pindade värvimisega. Vöö ja kukkursepp Pidi viima meistritele Kirjed, et on kukkursepa poeg.
12.-13. sajandil koondusid käsitöölised spetsiaalsetesse kutseühingutesse ehk tsunftidesse Selle põhjuseks oli kaitsta ühiselt oma huve ja kõrvaldada konkurentsi, et iga käsitööline suudaks elatist teenida Raad määras, kui palju võib ühe eriala meistreid linnas ametis olla Euroopa linnades kujunes välja tsunftisundus ehk kord, mis lubas teatud erialal töötada ainult vastava tsunfti meistril Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem Käsitööameti õppimine Ameti õppimist pidi alustama juba noorelt käsitöömeistri juures õpipoisina Lihtsamatel kutsealadel piisas meistriks saamiseks aastast, kuid keerulisematel aladel läks aega mitu aastat Sellele järgnesid selliaastad, kus pidi end täiendama teise linna meistri juures Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ning tsunftiliikmeks vastuvõtmine Uus tsunftiliige pidi kaaslasi tsunfti vastuvõtu puhul kostitama
organisatsiooni, mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Tsunftid tegutsesid ka nagu seltskondlikud organisatsioonid ning seisid hea oma liikmete käitumise eest. Teatud pühade ja tähtpäevade puhul toimusid tsunfti kokkutulekud- joodud. Tavaliselt oli skraas ette nähtud trahv purju joomise, teiste solvamise, ebaväärika käitumise , paludes tsunftides aga ka sobimatus riietuses peole kohale ilmumise eest. Kui tsunftivanem andis käsu koju minna, tuli seltskonnast vastuvaieldamatult lahkuda. Käis pidev võitlus tsunftijäneste vastu ehk siis tsunftiväliste käsitööliste vastu. Näiteks alalisi tülisid tekkis ka sellestki ,et aadlike majades elasid oskustöölised, kellel oli õigus töötada isanda igapäevaste vajaduste jaoks, kippusid oma tooteid müüma. Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Läbi keskaja vähenes nende ring pidevalt
Tallinn, Tartu, Riia, Lübeck, Stockholm, Bremen jne 18. Kirjelda tsunfti korda (tsunfti reegleid) ja tsunfti seltsielu. Käsitöölised koondusid erialade järgi tsunftidesse, selleks et kaitsta oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et igale meistrile jätkuks linnas tööd ja iga käsitööline suudaks üleval pidada oma peret. RAAD määras kindlaks mitu käsitöömeistrit võis mingis tsunftis olla. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA. Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem. Tsunftid hoolitsesid ka oma liikmete vaba aja veetmise ja seltskondliku läbikäimise eest (peod, ühised söömaajad, koosolekud jne). Jõukamatel tsunftidel oli kooskäimiseks oma maja, oma tsunftiatribuutika (pitsat, tsunftilaegas, kann, lipud jne nagu kaupmeeste gildidelgi). Tsunftide õlul oli ka vaeste hoolekanne (abistati vanu, haigeid töövõimetuid või vaesunud tsunftikaaslasi). 19. Kirjelda, kuidas sai õpipoisist meistriks.
Saksamaal), valitses raad eesotsas bürgormeistriga - Linnad, mis jäid mõne senjööri võimu alla 3. Elu linnas - Ülerahvastatus, vaesus, pahed, pinged, omakasu, rahamajandus - Kujunevad kultuurikeskusteks 4. Linnamajandus: - Käsitöö ja kauplemine kui põhitegevused - TSUNFT ühe ja sama eriala käsitööliste ühendused meister, sell, õpipoiss OLDERMANN tsunftivanem SKRAA tsunfti põhikiri, reeglistik - GILD = ühendus - VÄIKEGILD ühendas ühe linna erinevad tsunftid (s. t käsitöölised) - SUURGILD ühendas linna kõik kaupmehed 5. Kaubandus: - Vahemerekaubandus: kuni 13 saj. araabia ja bütsantsi kaupmehed, seejärel Itaalia kaupmehed kuld ja vürtsid pangakontorid (vahetus, krediit) - Läänemere ja Põhjamere kaubandus võim Saksa kaupmeestel
annaabi.ee 
