luksuskaupadele; kaotati piinamine, kohtute kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide võrku; loodi kutsekoole; riigil kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle (enne jesuiitidel); piirati teotööd. Joseph II (1780-1790): lubati luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada kogudusi, neil võimaldati saada linnakodanikeks; pidada tsunftimeistri jne ameteid; kaotati nunna- ja mungaordud ning likvideeriti osad kloostrid; suures osas riigis kaotati pärisorjus. 4. Venemaa 17. 18. sajandil Segaduste aeg: Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes keskvõim; vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, pingelised suhted Rootsi ja Poolaga ka pärast vaherahu sõlmimist; uus sõda Rootsiga (vallutati tagasi
kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide võrku; loodi kutsekoole; riigil kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle (enne jesuiitidel); piirati teotööd. Joseph II (1780-1790): lubati luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada kogudusi, neil võimaldati saada linnakodanikeks; pidada tsunftimeistri jne ameteid; kaotati nunna- ja mungaordud ning likvideeriti osad kloostrid; suures osas riigis kaotati pärisorjus. Abso. Ja valg abs võrdlus Absolutism · Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks Friedrich Wilhem I (1713-1740) (nn Sõdurkuningas) o Lõi tohutu sõjaväe o Juurutas marsisammu · Ohvitserilt hakati nõudma sõjaväelist haridust · Garnisonid jagatud väeosad, et neid paremini majutada ja toitlustada
püssirohuvandenõu). Usuline opositsioon anglikaani kirikule puritaanid (kalvinistid), kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Elizabeth I ajal tehti ka mõningad järeleandmised, kuid muidu jäeti anglikaani kirik reformimata. Paljud puritaanid lahkusid Inglismaalt vastuolude tõttu ametliku kirikuga. Puritanismi arengut soosis majanduslik areng ning kaasnenud manufaktuurid, kus inimesed hakkasid tööl käima (varem töötati kodus või tsunftimeistri juures). Arengule aitas kaasa väliskaubandus Kalvinismi keskne dogma oli predestinatioonist ehk ettemääratusest saatus sõltub Jumala suvast, maine elu on ette määratud. Jumala tahet sai määrata ilmaliku kutsumuse õpetusega, Jumalale pidi olema meelepärane, kui inimene teeb oma tööd hästi (õigustati kauplemist). Puritanismile oli omane töökultus. Puritaanlased olid töökas, kokkuhoidlikud, ei lõbutsenud, riietusid lihtsalt jne. Nõuti odavat anglikaani kirikut.
Manufaktuuri kujunemine: ° oskuslikult tegutsenud ning kokkuhoidlikud käsitöömeistrid suutsid laiendada tootmist ja muuta oma töökojad kapitalistlikeks manufaktuurideks; ° manufaktuurid loodi kapitaliga, mis oli hangitud väljastpoolt käsitöönduslikku tootmist, olgu siis kaubandusest, liigkasuvõtmisest või mõisamajandusest. Töölistele tähendas uus ettevõtlusvorm töö intensiivistumist, eriti tsentraliseeritud manufaktuuris. Tööl tuli hakata käima oma kodus või tsunftimeistri juures. Väliskaubandus etendas väga suurt rolli Inglismaa majanduslikus arengus ja jõukuse kasvsus. Sellega said tegeleda ainult teatud kaubakompaniid, millele feodaal-absolutistlik riik andis väliskauplemise privileegi. Tollastes oludes oli väliskaubandus väga riskantne. Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus. Selle järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast. Predestinatsiooniõpetus vähendas katoliku kiriku mõju.
annaabi.ee 
