kestab 10 - 15 minutit: meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub, jättes kalad ja paadid kuivale - see on märguandeks, et järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda. Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt rannamere sügavuste erinevusest ja ranna liigestatusest muutuvad tsunamid järskude nõlvadega veevallideks kõrgusega 10 meetrit ja enam. Loodusõnnetusi põhjustavate tsunamite hulka arvatakse need, mis tekitavad veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400-kilomeetrise rannajoone ulatuses. Tsunamid purustavad rannikul asuvaid rajatisi ja ujutavad üle rannikualasid mitme kilomeetri kaugusel. Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aasta jooksul. Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. Sellist prognoosi tehakse pikema aja jooksul kogutud vaatlusandmete põhjal. Tsunamite prognoosi
ääres, mis kestab 10 - 15 minutit: meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub, jättes kalad ja paadid kuivale - see on märguandeks, et järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda. Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt rannamere sügavuste erinevusest ja ranna liigestatusest muutuvad tsunamid järskude nõlvadega veevallideks kõrgusega 10 meetrit ja enam. Loodusõnnetusi põhjustavate 6 tsunamite hulka arvatakse need, mis tekitavad veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400- kilomeetrise rannajoone ulatuses. Tsunamid purustavad rannikul asuvaid rajatisi ja ujutavad üle rannikualasid mitme kilomeetri kaugusel. Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aasta jooksul. Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. Sellist prognoosi tehakse pikema aja jooksul kogutud vaatlusandmete põhjal.
• Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. • Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. • Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. • Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. • Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikeks. VEEOSAKESTE LIIKUMINE MERELAINES • Veeosakeste liikumist merelaines on keeruline kirjeldada. • Lihtsamal juhul liiguvad veeosakesed mööda ringikujulisi orbiite. • Kui visata merre puutükike, siis liigub see laineharja möödumisel veidi edasi, ning lainepõhja möödumisel tagasi. Selline edasi-tagasi
• Tsunamid purustavad rannikul asuvaid rajatisi ja ujutavad üle rannikualasid mitme kilomeetri kaugusel. • Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aasta jooksul. Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. Sellist prognoosi tehakse pikema aja jooksul kogutud vaatlusandmete põhjal. Tsunamite prognoosi alus on maavärinate ajal ookeanides toimuvate protsesside registreerimine seismiliste, akustiliste ja veetaseme muutuste vaatluste kaudu. Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikeks. Tsunami Veeosakeste liikumine merelaines Veeosakesed liiguvad merelaines lihtsamal juhul mööda ringikujulisi orbiite.
katastroofi Havail on ette ennustatud mõne minutise täpsusega. Tsunamite tohutu energia võib kesta ka kaugete vahemaade taha. 1946. aasta
annaabi.ee 
